EESTI HARIDUSE JA

TEADUSE HEAKS

A ASTARAAMAT
2014

Vljaandja: sihtasutus Archimedes

www.archimedes.ee
Tallinn
Koidula 13a
10125 Tallinn
Tel 699 9399, info@archimedes.ee
Tallinn
Toompuiestee 30
10149 Tallinn
Tel 640 0455, ekka@archimedes.ee
Tartu
Vike-Turu 8
51013 Tartu
Tel 730 0800, info@archimedes.ee
ISSN: 1406-7714
Koostaja: Eero Loonurm
Toimetajad: Karol Sepik, Margit Brckel, Merily Remma, Kadrin Kergand,
Kaidi-Kerli Krner, Tiina Anspal, Maarja Karjaherm, Liia Lauri, Annika Teder
Kujundus: Epp Leesik (Ecoprint AS)
Trkk: Ecoprint AS

sisukord
2

eessna juhatuselt

eessna nukogu esindajalt

HARIDUSKOOST KESKUS

Akadeemilise tunnustamise infokeskus ehk Eesti ENIC/NARIC keskus

erasmus+ programmist

14

Rahvusvahelised programmid ja olulisemad sndmused

16

Erasmuse tudengiblogija Belgiast

18

Leonardo edulugu

20

nordplus

24

RIIKLIK PROGRAMM EESTIKEELSETE KRGKOOLIPIKUTE

KOOSTAMINE JA VLJAANDMINE 2013-2017

25

emp/norra stipendiumiprogramm

28

EESTI KRGHARIDUSE KVALITEEDIAGENTUUR

34

Krghariduse vlisturundus ehk study in estonia

36

Dora ja riiklikud stipendiumid

40

Programm PRIMUS

44

programm eduko

48

euroopa noored eesti broo (eneb)

56

Struktuuritoetuste rakendusksus

63

archimedese 2014. a eelarve

64

Sihtasutuse Archimedes ttajad 2014. aastal

66

archimedese arengukava 2014-2020

hea lugeja
meil on vljaminevaid tudengeid. Viimase trendiga me eristume teistest Balti riikidest ja sarnaneme Phjamaadele. Selle trendi
taga on kindlasti likoolide tubli arendus- ja koost vlislikoolidega. Kuna vlislipilased kiidavad pikeskkonda, siis ilmselt
on mju avaldanud ka struktuuritoetuste ulatuslikud investeeringud krgharidusse ja teadusse ning esile tahaks tsta meie
turundusspetsialiste, kes teevad Study in Estonia raames suureprast td.

Teie ees olevas aastaraamatus rulluvad lahti sihtasutuse Archimedes ja tema partnerite olulised saavutused aastal 2014.
2014. aasta thistas uue Euroopa Liidu programmeerimisperioodi (2014-2020) algust. Euroopa Liidu hariduskoost
programmid koondati htse katuse alla ja meile thendas see
Erasmus+ nimelise koondprogrammi rakendamise esimest
aastat. Struktuuritoetuste elluviimisel aga jtkusid varasema
perioodi tegevused ning uusi programme alles hakati kujundama. Meie igapevaelus thendas see aga asjaolu, et kui vga
me ei oleks ka tahtnud edasi minna uute tegevuste ja neist
tuleneva loogikaga, pidime jrgima hoopis kahte paralleelset
tegevuskava.
Kuigi 2014. aasta oli praktiliste sammude kavandamise raames
keeruline, lheb see meie ajalukku uue arengukava vljattamise aastana. Arengukava lhtepunktiks on sihtasutuse
Archimedes koht ja eesmrk hiskonnas. Hariduse kvaliteedi
kindlustamine, teadmistel ja koostl phinev arendustegevus
(rahvusvahelistumine) ja sihiprased investeeringud on need
kolm sammast, mille kaudu me Eesti riiki paremaks muudame.
Meie td suunavad phivrtused on koost, ppimine ja
areng, professionaalsus ning usaldusvrsus. Sellele alusele
ehitamegi elluviidavad meetmed ja programmid.
Eeleldust lhtuvalt on heameel sellest, et mdunud aastal
oli palju sisulisi kordaminekuid, mis kasvatasid sihtasutuse rahvusvahelist tuntust ning nitasid meid ka vrtuslike
riiklike algatuste eestvedajatena. Jrgnevad nited annavad
sellele kinnitust.
Krghariduse kvaliteediagentuuri eestvedamisel toimus Tallinnas krghariduse kvaliteediagentuuride lemaailmse vrgustiku (INQAAHE) foorum, millest vttis osa 135 delegaati
60 riigist. Osalejariikide arvu poolest oli see kindlasti kige
suurem hariduskonverents lbi aegade ning ti Eesti htlasi
lhemale paljudele eksootiliste riikide inimestele.
Euroopa Noored he arendusprojekti edust rgiti laialt ka
ajakirjanduses. Pilootprojekt Hooliv Klass ksitles praktikas

Eve Sild

Rait Toompere

Struktuuritoetuste rakendusksus aga keskendus sellele, et kimasolevad projektid ja programmid saaksid edukalt lpetatud.
Lppenud aastal jlgisime senisest kriitilisemalt, et projektide rahalist edenemist vrrelduna projekti elluviimise ajaga, eelarve
kasutamist ja vljamakseprognooside titmist. Oleme pidevalt suhelnud toetuse saajatega ning saanud neilt ka kinnituse, et
toetus kasutatakse tismahus ra. Mdunud perioodi toetusi on vimalik kasutada kuni 2015. aasta lpuni. Soovime koosts toetuse saajaga juda hiselt parima tulemuseni. 2014. aastal alustasime ka uue perioodi ettevalmistamisega. Perioodil
2014-2020 on krgharidusele ja teadusele planeeritud EL struktuuritoetusi eraldada summas 305,3 miljonit eurot ning esimesed
meetmed on kavas avada jrgmise aasta esimesel poolaastal.
Sihtasutuse juhatus

6. ja 7. klassides, milliseid noorsoot meetodeid saab kasutada, et toetada klassist hoolivama meeskonna kujundamist.
Rahastava programmi edu sltub sageli hindamisekspertide
kompetentsist, silmaringist ning valdkonna vajaduste tundmisest. Et investeeringud oleksid testi sihiprased, tuleb
eksperte koolitada, et olla kindel nende kompetentsides. Kuue
riigi koosts ja hariduskoost keskuse eestvedamisel toimus
Tallinnas hindamisekspertide rahvusvaheline hindamisseminar. Sellise koost tulemusena saavad Eesti eksperdid
osaleda rahvusvahelistel koolitustel ka teistes riikides ning
omandada teadmisi ja praktilisi oskusi parimate rahvusvaheliste ekspertide juhendamisel.
Mitmed sihtasutuse ttajad on tegutsenud edukalt ja vljapaistvalt rahvusvahelises mastaabis. Oma t tulemusi me
mdamegi sageli vrdluses teiste riikide tulemustega, kuid
oluline on ka koost lihtsustamine, pitulemuste tunnustamine ja eelduste loomine koostks. Seetttu on kiiduvrt,
et meil on tublisid eestvedajaid, niteks on ks meie ttajatest Lissaboni tunnustamise konventsiooni broo president.
Eesti on muutunud atraktiivseks ppimiskohaks. Rahvusvahelised uuringud nitavad, et vlislipilased hindavad
krgelt ppimisvimalusi ja -tingimusi Eestis. Atraktiivsust
kinnitavad ka faktid. 2014/15 ppeaastal pib kraadippes
ligi kolm tuhat vlislipilast. Vastuvtt vrreldes eelmise
aastaga kasvas 33%! Samuti on reaalsuseks muutunud asjaolu, et Erasmus lipilasi tuleb Eestisse ppima rohkem, kui

2014. aasta oli Archimedesele tulemuslik ja tine. Sooviksin tunnustada ja tnada sihtasutuse
juhatust ja kogu nende meeskonda, kes oma td suure phendumuse ja innukusega tegid;
samuti ka kiki Archimedese hid koostpartnereid, kes sihtasutuse eesmrkide saavutamisele oma panuse andnud on.
Kik oluline, mis aastal 2014 ellu viidud sai, sellele lehekljele ei mahu. Kuid kindlasti ei saa
aastat 2014 kokkuvttes nimetamata jtta sihtasutuse uue arengukava koostamist ja heaks
kiitmist. Arengukava ei ole vaid paber. Raske on alahinnata arengukava koostamise protsessi
olulisust organisatsioonile protsessi vrtust paber peegeldada ei oska.
Vljakutsetest vaesem ei saa kindlasti olema arengukava elluviimine. Sihtasutus olgu aktiivne kaasarkija haridus- ja teaduspoliitilistes ning noorte valdkonna ksimustes. Nii sai
snastatud ka visiooni - olla parim partner haridus-, teadus- ja noorte valdkonna arendamisel.
2014. aastat meenutades ei saa nimetamata kindlasti jtta ka EL struktuuritoetuste 2007-2014
perioodi finiisirgele judmist nii nagu ka varasemalt sai ka lppenud aastal sihtasutuses
tehtud ohtralt jupingutusi olemaks Euroopa maksumaksja raha vastutustundlik rakendaja.

Kadri Maasik

Phjust nuete ja kvaliteedilati muutust eeldada ei ole, kigile hsti teada thtaegade nihkumist samuti mitte - 2015. aastaks jb
tugeva ja lbimeldud treenituse pealt lpuspurt. Ja seda aastal, mil kindlasti vhemthtis ei ole perioodi 2014+ struktuuritoetuste
rakendamine, samuti ka ERASMUS+ elluviimine ning mitmete teiste sihtasutuse sugugi mitte vhem oluliste lesannete titmine.
Kordaminekud annavad judu, toitume nendest!
Kadri Maasik
Sihtasutuse nukogu esimees

SISSEJUHATUS
Hariduskoost keskus (HKK) tidab Euroopa Komisjoni Erasmus+ haridusvaldkonna riikliku agentuuri lesandeid
ning on akadeemilise tunnustamise infokeskusena (Eesti ENIC/NARIC keskus) ENIC/NARIC vrgustiku liige.
Endise Euroopa elukestva ppe programmi (2007-2013) rakendajana oli HKK 2014. aasta kohustuste seas veel
kimasolevate projektide nustamine, aruanded ja kokkuvtted ning tulemuste levitamine.
Lisaks koordineeris HKK jrgmisi rahvusvahelisi haridusprogramme ja Eesti-siseseid algatusi: Phja- ja Baltimaade
koostprogramm Nordplus; EMP/Norra stipendiumiprogramm, Euroopa keeleppe tunnuskirja programm uuenduslikele
keeleppeprojektidele ning riiklik programm Eestikeelsete krgkoolipikute koostamine ja vljaandmine 2013-2017.
2014. aastat ilmestas eelkige uue haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ (2014-2020) kivitumine
ja sellega kohanemine. Uue programmiperioodi algusaasta ti kaasa struktuurimuudatused. Kolme broo hendamise
teel loodi ld-, kutse- ja tiskasvanuhariduse (KT) broo.
Riikliku rakendusasutusena oli hariduskoost keskus terve aasta rakkes Euroopa Komisjon uue programmi reeglistiku
tutvustamise ja nustamisega, toimusid Erasmus+ programmi tutvustavad valdkondlikud seminarid ja koolitused
Tallinnas, Tartus, Jhvis, Prnus ja Paides. Mitmetes ksimustes toimus sisukas koost Euroopa Noored Eesti broo
ttajatega.

VLISRIIGI KVALIFIKATSIOONIDE HINDAMINE

Eesti ENIC/NARIC keskuse heks phitegevuseks on vlisriigi
kvalifikatsioonide hindamine ning tunnustamiseks ettepanekute
tegemine. Vlisriigi kvalifikatsioonide tunnustamine vimaldab
juurdepsu Eesti tturule ja jtkata pinguid Eesti ppeasutustes,
kuid hindamist taotletakse ka teistel eesmrkidel. Hindamise
tulemusel mratakse vlisriigi kvalifikatsiooni vastavus
Eesti kehtivas haridusssteemis ning tehakse ettepanek
kvalifikatsiooni tunnustamiseks vi mittetunnustamiseks.
Viimastel aastatel on keskusele hindamiseks esitatud
kvalifikatsioonide hulk suurenenud keskmiselt 20% aastas. Nii
ka 2014. aastal, kui keskusele esitati hindamiseks ja vastavuse
mramiseks 1933 kesk- ja krgharidust tendavat dokumenti
kokku 101 vlisriigist. See on taotluste kogumahult 22,1% enam kui
2013. aastal. Enim esitati taotlusi Venemaa (283), Nigeeria (186),
Ukraina (155), India (139), endise NSV Liidu (101) ja Gruusia (99)
kvalifikatsioonide hindamiseks. Riikide likes on vrreldes varasemate
aastatega oluliselt suurenenud Nigeeria, India, Pakistani, Gruusia,
Ukraina ja Trgi kvalifikatsioonide hindamiseks esitamise maht.

Eesti
ENIC/NARIC
keskuse ttajate
ekspertteadmisi hinnatakse
krgelt rahvusvahelisel areenil
Trendid kvalifikatsioonide
automaatseks tunnustamiseks
2014. aastal esitati hindamiseks
1933 dokumenti 101 riigist

717

827

1248

1583

1933

2010

2011

2012

2013

2014

DIPLOMEID

HARIDUSKOOST KESKUS

Akadeemilise tunnustamise infokeskus

EESTI ENIC/NARIC KESKUS

Eesti ENIC/NARIC keskusele

hindamiseks esitatud vlisriigi
kvalifikatsioonide arv 2010-2014

Teise phitegevusena annab Eesti ENIC/NARIC keskus teavet vlisriikide

ja Eesti haridusssteemide, ppeasutuste, kvalifikatsioonide,
tunnustamisalaste igusaktide, kvalifikatsiooni hindamise protseduuri
jm krgharidust puudutava kohta. 2014. aastal esitati keskusele
1258 kirjalikku pringut. Enim jreleprimisi tehti Suurbritannia
(132 pringut), Venemaa (94), USA (35), Ukraina (34), Taani (31),
endise NSV Liidu (29), Saksamaa (24), Soome (24) ja Hollandi (23)
krgharidusssteemide, ppeasutuste ja kvalifikatsioonide kohta.

1274

1396

1453

1469

1258

2010

2011

2012

2013

2014

PRINGUID

HARIDUS- JA TUNNUSTAMISALASE TEABE ANDMINE

Eesti ENIC/NARIC keskusele esitatud

kirjalike pringute arv 2010-2014

RAHVUSVAHELINE TEGEVUS
Eesti ENIC/NARIC keskuse ttajad osalesid mitme rahvusvahelise organisatsiooni juures tegutseva
broo, trhma vi komitee ts.

KUTSEALANE TUNNUSTAMINE
Kutsealase tunnustamise osas tidab Eesti ENIC/NARIC keskus kontaktkeskuse lesandeid, andes teavet
Eesti pdevate asutuste kohta ning teavitades kutsealase tunnustamise protseduurist. Seoses kutsealase
tunnustamisega esitati keskusele 2014. aastal 73 kirjalikku pringut. Ksimused hlmasid nii Eestis reguleeritud
kui ka reguleerimata kutseid. Pringuid esitati 17 riigist, neist enim Eestist ja Ukrainast. Sarnaselt eelmistele
aastatele moodustasid pringutest olulise osa ksimused tervishoiuttajate (arst, hambaarst, proviisor)
ja pedagoogide kutsealase tunnustamise kohta. Jtkuvalt prdutakse Eesti ENIC/NARIC keskuse poole
esmase informatsiooni saamiseks ka juhul, kui soovitakse ttada reguleeritud kutsealal vlisriigis.

KOOLITUSED JA INFOPEVAD
Keskuse ttajad viisid 2014. aastal lbi kolm koolitust. Narvas toimunud infopeval Ida-Virumaa
haridusttajatele ksitleti vlisriigi kvalifikatsioonide ja tunnustamise phimtteid Euroopas ja Eestis,
varasemates ssteemides vlja antud kvalifikatsioonide vastavust ja Venemaa kvalifikatsioonide tunnustamist.
Euroopa Rahvusvahelise Hariduse Assotsiatsiooni koolituste seeria (EAIE Academy) raames
toimus Budapestis kahepevane koolitus Venemaa, Ukraina ja Valgevene kvalifikatsioonide
hindamise teemal. Keskuse juhataja oli nimetatud koolituse ettevalmistaja ja koolitaja.
EURAXESS korraldas vrgustiku kontaktisikutele Eestis ja likoolide ttajatele kvalifikatsioonide
tunnustamise teemal koolitused, kus koolitajaks oli Eesti ENIC/NARIC keskuse juhtaja.
Lisaks koolitustegevusele jagas Eesti ENIC/NARIC keskus kogemust vlisriigi
kvalifikatsioonide hindamisel ja tunnustamisel rahvusvahelisel tunnustamise
konverentsil Moskvas ja Sloveenia siseriiklikul tunnustamise konverentsil.

Lissaboni tunnustamise konventsiooni komitee

Keskuse juhataja on Lissaboni tunnustamise konventsiooni komitee broo liige (president). Broo
lesandeks on jlgida konventsiooni rakendamist selle 53 osalisriigis ja valmistada ette konventsiooniga
seonduvaid lisadokumente. Broo kinnitas tplaani aastateks 2014-2016, kus kavas on kolm philist
tegevust: 1) Lissaboni tunnustamise konventsiooni rakendamise monitooring; 2) konventsiooni
lisadokumendi uuendamine hiskraadide tunnustamise osas; 3) koost maailma teiste regioonidega.
Broo ttas vlja monitooringuksimustiku ja hiskraadide tunnustamise soovituse esimese kavandi.
Teiste maailma regioonidega koost edendamiseks osalesid broo liikmed Aasia ja Vaikse ookeani
piirkonna konventsiooni komitee koosolekul, Aafrika riikide uue konventsiooni vljattamise ja
kinnitamise konverentsil ja UNESCO juurde loodud lemaailmse konventsiooni ekspertrhma kohtumisel.
ASEM tunnustamise trhm
Kuala Lumpuris 2013. aastal toimunud ASEMME4 (Fourth Asia-Europe Meeting of Ministers for Educaton)
kohtumisel leppisid ASEM riikide haridusministrid kokku moodustada trhm hise tunnustamise
deklaratsiooni rakendamiseks. Trhma kuulub Eesti poolt keskuse juhataja.
Trhma lesandeks on luua vahendid deklaratsioonis nimetatud eesmrkide saavutamiseks ja
ASEMME4 kokkuvttes tehtud ettepanekute realiseerimiseks. Trhma lesanne on arendada vlja Aasia
riikide infokeskuste koduleht, koostada hine Euroopa ja Aasia regioonide tunnustamise juhendraamat
ja nustada krghariduse piirilese pakkumise kvaliteedi koostvrgustikku.
Automaatne tunnustamine
Euroopa Komisjon on kvalifikatsioonide automaatseks tunnustamiseks loonud trhma Bologna
Pathfinder Group on Automatic Recognition, mille liige on keskuse juhataja. Trhma lesandeks on leida
vimalused krghariduskvalifikatsioonide automaatseks tunnustamiseks Euroopa krgharidusruumis,
s.o. diplomite tunnustamise lihtsustamine ja brokraatia vhendamine.
Kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise vimalusi arutatakse mitmes Euroopa piirkonnas.
2014. aastal saadi Euroopa Komisjonilt vahendid projektile AURBELL, mille eesmrgiks on uurida
kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise vimalikkust Baltimaades. Baltimaade ENIC/NARIC keskuste
hisprojekt kivitus septembris ja seda koordineerib Lti ENIC/NARIC keskus. Rootsi, Taani ja Eesti
ENIC/NARIC keskuste koordineerimisel ttati vlja kava kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise
arendamiseks Phja- ja Baltimaades.

erasmus+programmist

pirnne
Senised koostprogrammid Euroopa
elukestva ppe programm, Euroopa
Noored ning Euroopa Komisjoni
rahvusvahelised krgharidusprogrammid
on viidud hise katuse alla ja liidetud juurde
spordiprogramm. Seitsme aasta jooksul
(2014-2020) toetab Erasmus+ programm 14,7
miljardi euroga Euroopa haridus-, koolitus-,
noorte- ja spordivaldkonna tugevdamist.
Programmi eesmrk on rahvusvahelise
kogemuse ja koost toel edendada
oskusi ja talast konkurentsivimet
ning ajakohastada haridus- ja
koolitusssteeme ning noorsootd.
Uue programmi lesehitus ei jrgi
varasemat valdkondlikku jaotust,
detsentraliseeritult tidetakse hariduse ja
koolituse valdkonnas programmi eesmrke
kahe meetmega: pirnne (Key Action 1)
ja Strateegiline koost (Key Action 2).

taotletud pirnnete arv

toetatud pirnnete arv

Hariduse valdkonnas pakub

Erasmus+ pirnne lipilastele,
kutsekoolide pilastele ja
haridusttajatele vimalust
ppida, osaleda koolitusel vi
saada tkogemus vlismaal.

2003
1840

1334

926
568

165

158

ldharidus

kutseharidus

krgharidus

71

tiskasvanuharidus

Taotletud ja toetuse saanud pirnnete arv

valdkonniti, taotletud 4070 pirndest toetati 2995
(74%). Kikidest toetuse saanud pirnnetest oli
kutseppurite ja lipilaste pirnde osakaal 65%.

pirndeprojektide thtajaks
esitati kokku 157 taotlust (4070
pirndeks) rohkem kui 8,7 miljonile
eurole. Taotlustest enam kui
pooled olid ldhariduse valdkonna
projektid (kokku 80), kuid taotletud
pirnnetest moodustas nende
osakaal vaid 14%. Kikidest
taotletud pirnnetest moodustasid
krghariduse pirnded pea
poole (49%) ning kutsehariduse
pirnded kolmandiku (33%).
Taotlused letasid mitmekordselt
tegelikke eelarvevimalusi,
niteks ldhariduses 3,7 korda
ning tiskasvanuhariduses 2,3
korda. Erandlikult taotlevad
krgkoolide pirndeprojektid
vaid pirndes osalejate arvu
erinevate alltegevuste likes, mitte
toetussummat. Esitatud taotluste
phjal luuakse koosts programmi
hindamiskomisjoniga rahastamise
alused. Taotluste ja pirnnete
jagunemist valdkonniti ja eraldatud
toetusi kirjeldab jrgnev tabel.

Taotlused

Toetuse saanud projektid

Valdkond

arv

pirnnete
arv

taotlus,

arv

pirnnete
arv

toetus,

ldharidus

80

568

1174 601

36

158

318 408

Kutseharidus

35

1334

3021 179

32

926

2 101 423

Krgharidus

24

2003

* 4 279 966

23

1840

4186 010

Tiskasvanuharidus

18

165

268 912

11

71

115 825

KOKKU

157

4 070

8744 658

102

2 995

6721 666

*EK krghariduse valdkonna eelarve pirndeks

Krghariduse pirndeks oli Euroopa Komisjon

eraldanud 4,2 miljonit eurot, mis oli pea pool
Erasmus+ haridusvaldkonna pirnde eelarvest.
Erasmus+ hariduse valdkond toetas 2014. a kokku 2995
pirnnet (nii lhi- kui pikaajalist) ehk 102 pirndeprojekti
rohkem kui 6,7 miljoni euroga. 62% eraldatud toetustest
said krghariduse pirndeprojektid (le 4 miljon euro)
ning 31% kutsehariduse valdkonna projektid (le 2 miljoni
euro). Kige tihedam oli konkursisel ldhariduses, kus
toetuse said vaid 28% taotletud pirnnetest.
EK krghariduse valdkonna pirnde eelarvele lisaks maksab
Haridus- ja teadusministeerium lipilastele pirnde toetuseks
281 395 eurot, mis moodustab kogu krghariduse pirnde
eelarvest 6,8%. pirndeprojektide toetusesaajate seas on 7
lasteaeda vi lasteaed-algkooli, 12 phikooli, 15 gmnaasiumi, 28
kutseppeasutust, 23 krgkooli ning mitmeid haridusvaldkonnas
tegutsevaid koolitus- teabe- ja kompetentsikeskusi.

55
305
214
725

2009

325
241

787

2010

472
322

770

2011

528
364

789

2012

40
774
588
294

716

2013

379

786

* prognoos lepingute phjal

36
65

44

Erasmuse lipilaste, Leonardo

kutsepilaste ja tturul olevate inimeste
(k.a sjased koolilpetanud) pirnne
2009 2014. Kokku on pirndes osalenud
viimase 6 aasta jooksul 9619 inimest.
tturul olevate inimeste praktika

2014. aastal eraldati Erasmus+ hariduse valdkonna 15 strateegilise koost projekti toetuseks kokku rohkem kui 2,39
miljonit eurot, taotlejatest neljandik sai Euroopa Komisjoni toetuse. Kige tihedam oli konkursisel krghariduses,
kus 9 taotlusest sai toetuse vaid ks suuremahuline projekt (11% taotlejatest). Eesti koordinaatorite seas on 3
gmnaasiumi, 2 phikooli, 2 kutseppeasutust, 1 likool ning 7 haridusvaldkonnaga seotud arendus-, teabe- ja/vi
koolituskeskust. Strateegilise koost 15 projektis osaleb 64 partnerasutust 22 erinevast riigist (kige arvukamalt
Soomest ja Eestist, jrgnevad Saksamaa, Prantsusmaa, Leedu, Portugali ja Rootsi partnerid). Valdavalt on toetuse
saanud projektid 2-aastase kestusega (12 projekti), 3aastase kestusega on 3 projekti.

kutsepilaste praktika
lipilaste praktika
lipilaste ppimine

2014*

Taotletud ja toetuse saanud strateegilise koost

projektide jagunemine valdkonniti; taotletud
60 projektist toetati 15 (25%).

Taotlused
Valdkond
arv

taotlus,

arv

toetus,

%
eelarvest

ldharidus

26

3 967 618

701 768

29%

Kutseharidus

12

3253 635

612 525

26%

Krgharidus

3247 717

414 295

17%

Tiskasvanuharidus

1502 221

412 822

17%

Valdkondadevaheline

1 361 071

249 809

11%

KOKKU

60

13332 262

15

2391 219

100%

taotluste arv
toetuste arv
167

152

177
162

382

423

337
296

167
2009

262

170
2010

307

184
2011

210
2012

297
2013

259

* prognoos lepingute phjal

157

157

Erasmuse ja Leonardo ppejudude/

ttajate pirnne 2009-2014.
Kokku on ppejudude/ttajate
pirndes osalenud viimase 5
aasta jooksul 4266 inimest.
kutsehariduse spetsialistide pirnne

6
3

26

12

ldharidus

kutseharidus

4
9

krgharidus

tiskasvanu- valdkondade
haridus
vaheline

Toetuse saanud projektid

krgkoolide ttajate koolitused

krgkoolide ppejud petama

2014*

Erasmus Mundus magistritaseme hisppekavad

Strateegilise koost projektid

2014. aasta magistri hisppekavade taotlusvooru vib nimetada lbi erinevate hisppekavade loomiseks
toetust pakkuvate Euroopa programmide ajaloo kige edukamaks taotlusaastaks Eesti krgkoolide jaoks.

Valdkondlikud strateegilise koost projektid toetavad institutsionaalset arengut ja erinevate haridusvaldkondade

probleemide vi pstitatud lesannete lahendamist.

Erasmus+ Joint Master Degree (JMD, endised Erasmus Mundus hisppekavad) toetuse sai Tartu likooli
juhitav magistritaseme hisppekava Excellence in analytical chemistry (EACH). hisppekava partnerid
on Universit Claude Bernard Lyon 1 (Prantsusmaa), bo Akademi (Soome) ja Uppsala Universitet (Rootsi).
Esmakordselt on Eesti koordineerimas Euroopa Komisjoni toetuse saanud magistritaseme hisppekava.

Strateegilise koost projektide taotluste esitamise thtajaks, 30. aprilliks 2014, laekus kokku 60 taotlust enam
kui 13,3 miljonile eurole. Kige rohkem taotlusi oli ldhariduses, 43% kikidest taotlustest. Positiivse llatusena tuli
Eesti poolt koordineeritud taotluste arv tiskasvanuhariduses (8) ning valdkondadevahelistes koostprojektides (5).
Koostprojektide taotletud eelarve letas rohkem kui viiekordselt Euroopa Komisjoni koostprojektide eelarve,
krghariduses isegi rohkem kui kaheksakordselt ja ldhariduses rohkem kui kuuekordselt. Taotluste jagunemist
valdkonniti ja eraldatud toetusi kirjeldab allolev tabel.

10

Lisaks sai toetuse Tallinna likooli partner-osalusega projekt Kino Eyes -The European Movie
Masters, projekti koordineerib Cooperativa de Formacao e Animacao Cultural (Portugal).

11

Erasmus Mundus magistritaseme hisppekava

Magistritaseme hisppekava: EACH Excellence in Analytical CHemistry
Koordinaator: Tartu likool
Partnerid loetletud: http://www.ut.ee/EACH/consortium/
Koduleht: http://www.analyticalchemistry.eu/
Mida annab EACH Erasmus Mundus hisppekava Tartu likoolile?
Tartu likool vidab hest kljest lbi rahvusvahelise tuntuse kasvu ja
Eesti tudengite jaoks rahvusvahelisema pikeskkonna loomise.
Teisest kljest: Tartu likool on aastaid panustanud tugevalt analtilise keemia ja mteteaduse
(metroloogia) alasesse teadus- ja arendustegevusse ning ppetsse ning EACH Erasmus Mundus
ppekava kivitamine Tartu likooli koordineerimisel (ja Uppsala likooli, bo Akademi ja Lyoni
likooli partneritena osalemisel) on sellele loogiline jtk. Nii nagu analtilise keemia mteteaduse
alane teadustegevus Tartus toetab tugevasti seda ppekava, nii toetab selle ppekava kivitamine
oluliselt Tartu likooli selleteemalist teadust. Seda nii andekate (vga tiheda sela lbinud!
noorte kaasamise kui ka rahvusvahelise koost ulatuse laienemise (lisaks neljale phipartnerile
osaleb EACH konsortsiumis veel le 20 assotsieerunud partneri mitmelt poolt maailmast) kaudu.
Mida annab EACH Erasmus Mundus hisppekava Eestile?
Sellise magistrippekava avamine Eesti likooli koordineerimisel on hest kljest
omalaadne (ja edukas!) usaldushletus Eesti krgharidusssteemile. Teisest kljest
on ootusprane, et nii mnedki EACH ppekava lpetajatest jvad Eestisse tle
ja aitavad vhendada Eestis tjupuudust keemiliste analside valdkonnas.
Mida annab EACH Erasmus Mundus hisppekava Maailmale?
Kuigi analtilise keemia magistrippekavu on maailmas pris arvukalt, pole meie teada teist
sellist, millel oleks sedavrd tugev metroloogia ja kvaliteedijuhtimise kaal ning samal ajal ka
tugev teaduslik alus. Seega on see ppekava on mingis mttes kogu maailmas ainulaadne.
Rakendusliku mteteaduse (EACHi eelkija-ppekava) tudengid sgise 2014.
Kui kik lheb hsti, siis on sgisel 2015 tudengeid veel mrksa rohkem!

Erasmus Mundus magistritaseme hisppekava

Magistritaseme hisppekava nimetus: KEM Kino Eyes - The European Movie Masters
Koordinaator: Lusfona University
Partnerid loetletud: Tallinn University, Edinburgh Napire University
Koduleht: http://www.kinoeyes.eu/
Balti Filmi- ja Meediakool on ks kolmest partnerist Euroopa Komisjoni poolt toetatud
filmikunsti hisppekaval Kino Eyes. Tegemist on kogu maailmas esimese ja ainulaadse
magistritasemel filmikunsti kuue phieriala (reii, stsenaristika, produktsioon,
operaatorit, helireii, montaa) petamisele keskenduva rahvusvahelise
hisppekavaga. BFMi jaoks on taoline hisppekava erakordne kogemus juba
esimesel vastuvtul esitati hisppekavale ligi 250 sisseastumisavaldust, mis on
krgeim number, mis Tallinna likooli ajaloos on ppekava vastuvtu puhul ette
tulnud. Seega rkides vimalustest, mida hisppekavad pakuvad Eesti koolidele
hakkab esimese asjana silma see, et kolmel koolil hiselt on vimalik juda palju
enamate tudengikandidaatideni, kui hel koolil ksi ning pakutav ppekeskkond
tundub tudengitele pnevam, kui ksik kool seda suudaks pakkuda. Lisaks oli
sisseastujate hulgas palju andekaid noori, kes ei saaks endale muul juhul Euroopas
magistrantuuris ppimist lubada kuid teatav hulk Euroopa Komisjoni stipendiume
on julgustanud sellistel noortel sisse astuma. Vastuvtutaotlusi tuli le 70 riigist
see on ligi pool maailma riikidest ja nende hulgas on inimesi, kes varasemalt poleks
iialgi julgenud unistada Euroopa likoolides filmihariduse omandamisest. Pikemas
perspektiivis vib selle tulemusena kui need filmitegijad umbes kmne aasta
prast oma esimeste suurte filmide ja rahvusvahelise lbimurdeni juavad -- BFM
saada rahvusvaheliselt palju tuntust. ppekorralduslikult vimaldab see ppekava
BFMil aga saada osa rahvusvahelisel tasemel filmipetusest, mis muidu oleks meile
keeruline. Eesti riik on vike, siin on filmitegijaid vhe ning inglise keelt knelevaid
filmitegijaid, kellel oleks aega ja soovi pidevalt ja stabiilselt petada, veel vhem.
Filmikunstis on mitmeid erialasid, mis nuavad pikka arendustd ning seda ppides
pidevat juhendamist, eriti just stsenaristika ja reii, mida saavad meie partnereid
pakkuda stabiilses rahvusvahelise filmitstuse keskkonnas. Samas saame meie
omalt poolt pakkuda dnaamilist ja tehniliselt krgel tasemel huvitavat keskkonda
ja palju rahvusvahelisi kontakte, kes hea meelega tulevad meile lhemaid workshope
andma. Senine kogemus nitab, et hisppekava puhul on 1+1+1 kindlasti rohkem
kui 3. hisppekavad ldisemalt mjutavad Euroopa kultuuriruumi kindlasti vga
tugevalt, kuna stipendiumid soodustavad partnerriikide kodanike ppimist Euroopas
ning huvi Euroopa vastu on suur, vimaldab see Euroopa vrtusi maailmas tutvustada.
Maailmas, kus on kimas suurel skaalal balansi kadumine euroopalike vrtuste ja
vhem pluralistlike vaadete vahel, on sellist tutvustamistd praegu vaja rohkem
kui paljude aastate jooksul on olnud.

Rahvusvahelised programmid
ja olulisemad sndmused
Jean Monnet

Olulisemad sndmused

Euroopa Komisjonilt said rahastuse Tallinna Tehnikalikooli Jean Monnet moodul Functional
capacity of the European Union ja esialgu reservnimekirja arvatud teine Tallinna Tehnikalikooli Jean
Monnet infoprojekt Legal Assessment of the Methods of Eastern Partnership Countries in Raising
the Competitiveness and Institutional Capacity Based on EU Policies and Legal Framework.

Aasta suurim kordaminek oli kuue riigi (Saksamaa, Prantsusmaa, Soome, Leedu, Rootsi ja Eesti) koosts
toimunud rahvusvaheline hindamisekspertide koolitusseminar - Erasmus+ experts Work Cafe 9.-10. oktoobril Tallinnas,
kus erinevate haridusvaldkondade eksperdid vahetasid kogemusi ja hid praktikaid Erasmus+ taotluste hindamisel.

ESTILC (Estonian Intensive Language Courses)

Kuigi Erasmus+ programmi ei toeta Elukestva ppe programmis rahastatud EILC (Erasmus Intensive
Language Courses) korraldamist, on Eesti jtkamas eesti keele intensiivkursuste korraldamist Eestisse
ppima/praktikale tulevatele Erasmuse vahetuslipilastele riikliku kaasfinantseeringu toel.
2014/2015. ppeaastal viidi lbi suunatud konkurss varasema EILC kursuste korraldamise
kogemusega krgkoolidele, kes kik taotlesid vimalust kursuste korraldamist jtkata. Nimetatud
kursuseid korraldasid EBS, EKA, EM, SKA, TT, T. Toimus neli suve- ja kaks talvekursust.
Kokku eraldati kursuste lbiviimiseks toetust kogusummas 33 000 EUR. Kursuste
korraldamist on plaanis jtkata samas mahus kogu Erasmus+ programmi perioodil.

EUROOPA KEELEPPE TUNNUSKIRJA PROGRAMM

Kord aastas toimuval Euroopa keeleppe tunnuskirja konkursil (European Language Label Award, Eestis Aasta
vrkeelealane tegu) saavad kandideerida nii asutused kui ka ksikisikud, kes tegutsevad keeleppe vallas
vi kes vrkeeleppe vastu huvi tunnevad.
Aasta vrkeelealane tegu vib olla tulemuslikult lppenud rahvusvaheline vi kohalik projekt, mis innustas
ppima vrkeeli, oli omaprane ja pakkus uudseid lahendusi. Kandideerima on oodatud keeleppeprojektid,
-materjalid, -vahendid jne. 2014. aasta eelisteemad olid kaasav keelepe ning keeled ja sport.

Jtkus koost ssarbroodega, mille tulemusena sndis niteks Erasmus+ krghariduse koostvimalusi
ja tegevusi tutvustav infopev, mis korraldati koosts Soome, Lti ja Leedu riiklike broodega 10.-11.
novembril Tallinnas. Samaaegselt toimus Erasmus+ riiklike broode mitte-ametlik kohtumine leilmse pirnde
ettevalmistamise eesmrgil. Kokku osales ritusel 152 krgkoolide ja riiklike broode esindajat 22 riigist.
Jtkus Euroopa Komisjoni projekt ECVET raamistiku (Euroopa kutsehariduse arvestuspunkt, EKAP) kivitamiseks
Eestis. 2014. aastal laiendati ECVET ekspertide ringi, senisele 8 eksperdile lisandusid kutseppeasutuste
VTA vrgustiku esindajaid. Uute ekspertide koolituse eesmrgiks oli petada vlja kutseppeasutustes
ECVET asjatundja, kelle poole petajatel ja projektijuhtidel oleks vimalik temaatiliste ksimustega prduda.
Teisel poolaastal kivitus koolide konsulteerimine ning aasta lpus koolitati kutseppeasutuste projektijuhte
koostama ECVET raamistiku kasutuselevtuks vajalikke pivljundeid ja pivljundite kogumeid.
Toimusid Elukestva ppe programmis traditsiooniks saanud allprogrammide essee- ja fotokonkursid:
Erasmuse erinevad vrvid koosts Erasmus Student Networki (ESN) Eesti haruga ja Leonardoga
Euroopasse ja tagasi. Krghariduse konkursile laekus kokku 20 esseed/praktikalugu ja 85 fotot.
Auhinnaliste tde vitjate autasustamine toimus 31.mail Tartus ESN Eesti ja Study in Estonia koosts
lbiviidaval iga-aastasel ritusel Good bye academic year. Kutsehariduse konkursile laekus 51 td.
Novembris toimunud Erasmus+ temaatiliste seminaride Sotsiaalne kaasatus kui vimalus ja Keeleoskus
kutsemeisterlikkuse komponendina eesmrk oli tuua programmi prioriteetsed teemad sihtrhmale
lhemale. Erivajadustega lipilaste tiendava pirndetoetuse uue taotlemisskeemi vljattamisel tehti
koostd Eesti Puuetega Inimeste Kojaga (EPI) ning alates 2014/2015. ppeaastast on EPI-koja ekspert
kaasatud taotluste hindamisse. HKK toetas SA Domus Dorpatensi koordineeritud projekti Europe makes
schools in Estonia 2014, mille raames tutvustasid Eestis ppivad vahetuslipilased Eesti koolides oma
kodumaad. Eesmrgiks oli tsta kultuurilise mitmekesisuse alast teadlikkust ning soodustada sallivust.

2014. aasta vrkeelealase teo konkursi teiseks thtajaks laekus 8 taotlust. Tunnuskirja ja rahalise preemia
sai Tallinna isme Gmnaasium projektiga Propageerime saksa keelt.

14

15

Erasmuse tudengiblogija Belgiast:

natukene karm, kuid ma ei kahetse midagi
Delfi Noorte Hle Tudengiblogis kirjutasid oma lugu Erasmusega sgissemestril vlismaal
viibinud Eesti lipilased. Loe, kuidas tmbab oma loole joone alla Dain M. Muru, kes pib Eesti
Lennuakadeemias neljandal kursusel lennundusettevtte kitamist. Dain kis Erasmusega Belgias.
Kakskmmend ndalat rmu, kahtlusi, ovatsioone, lbikukkumisi, uusi spru ja mlestusi.
Viimased koosistumised tuttavatega on peaaegu tehtud ning nd vib muljed kokku vtta.
Lammutades Belgiat see blogi pealkiri ei thendanud midagi dekonstruktiivset. ritasin sellega kokku vtta oma plaane siin. Eesmrgiks oli vtta sellest viiest kuust kik, mis vtta andis.
Nha riiki, luua uusi tutvusi, lbutseda ja tuupida nii palju kui vimalik, teha vigu ja neist ppida,
luua mlestusi. See viimane sna vtab minu siinsed kogemused hsti kokku mlestused.
Mis mind taga ajab?
Kui ma siia saabusin, siis kik oli tpselt nii nagu ma kige esimeses postituses kirjeldasin. Tielik
pea ees vettehpe, nii mugavustsoonist vlja, kui olla saab. Oi kui mnus oleks olnud need viis
kuud Eestis olla, nha esimest lund, pidada uusaastat ja jule koos oma pere ja tuttavatega,
eksida ra Rtli baaride vrgustikku, kaduda ra tantsuprandatele, magada koduses voodis.
Kuid ei. Mul oli vaja vljakutset.
Tegelikult, pole ma ikka veel aru saanud, mis mind taga ajab. Miks ma ei vi lihtsalt leppida
olukordadega, nagu need on ja ritan neid muuta? Vib-olla on see midagi lapseplvest, vibolla on gmnaasiumiprgul siin oma roll.
Ma ei tea, miks, kuid millegiprast on mul pidevalt kange tahtmine enda piire proovile panna,
muutuda, vltida stagnatsiooni. Egoistlik? Vimalik. Hullumeelne? kindlasti. Hinnangud jtan
lhedaste anda.
Hullult palju mlestusi!
Esimene kolmandik siin kulus sisseelamisele. Kuidas seadused, bussid, rongid ttavad. Millised on odavad, millised kallid toiduainete hinnad. Millised poed on head ja kus on kige parem
sporti teha. Nagu ikka, eluks vajalik.

Vahel mtlesin kll, et see pagana Maslow oma pramiidiga oli ikka igel
rajal kll. Selle esimese kolmandiku ajal sai kige esimene sprusringkond
moodustatud. Meid on (las olla tegusna olevikuvorm) siin umbes 50 ringis.
Vist suutsin kigiga rkida. Sellest 50 inimesest sain umbes kolm lhedast
spra, 5-6 head spra, umbes 15 kontakti 10 riigist ja paar vaenlast/mitteklappimist ka. Nagu Churchill tles: You have enemies? Good. That means
you have stood up for something, sometime in your life.
Teine kolmandik kulus Belgia avastamisele. Sai kidud loomulikult Brsselis
(kolm korda isegi lpuks :D), Antwerpis, Ghentis, Bruges. ra sai nhtud vga
imelik sukkpkstes punkkontsert, vene jusaal, loomaaed, Mecheleni torn ja
kanalid, tuuleveskid ja palju muud. Tulemus? 1,55 GB 925 pilti ehk roppumoodi
mlestusi, mis oli tpselt see, mida ma otsisin.
Kokkuvtvalt pean tlema, et kuigi ma mingil ajahetkel olin pettunud, et
ppimise seisukohalt ei saanud ma siit eriti midagi juurde ning vahel tundus,
et ma lihtsalt raiskan aega, siis ometigi, kui ma poleks siia tulnud, poleks
mul nd gedaid lugusid peolaua res rkida. Poleks neid pilte ja neid
kogemusi. Poleks neid uusi tuttavaid. Poleks mlestusi. Kui ma seda kike
sellest kljest vaatan, siis vin kll elda, et see Erasmuse kogemus oli kike
seda vrt. Natukene karm, kuid ma ei kahetse midagi.
Mis saab edasi?
Koju. Mis muud. Mul on juba jrgmine ndal paksult tis kirjutatud.
Tuleb ks ELA eksam ra teha, koolis veidi asjalik olla ja ndalavahetusel
ks pisike seiklus ette vtta. Mis prast seda edasi saabnoh see
lheb tiesti sinna kuidas Jumal juhatab kategooriasse.
Nagu ma kunagi tlesin, pole minu lpetamine suvel pris kindel. Oeh.
Kandideerisin hele praktikakohale ning selle saamisel peaksin kohe
jlle 6 kuud kodust eemal olema. Tegin seda vaid selleks, et ma seda
hiljem ei kahetseks. Kui nd aga pris-pris aus olla, siis see on vist
esimene kord, kui ma loodan, et ma ebannestuks Aga kuna positiivse
noodiga on alati parem lpetada, siis vhemalt minu magistrippe
otsingud lhevad sna hsti titsa lpp millised programmid on olemas.
Mine vaid sinna riiki ja tee neile vajalik uurimust ja ongi valmis.
Ametlikult annan teada, et Belgia on lammutatud. Ma tulen koju.
Dain

16

Loe
kogu
Tudengiblogi

17

Leonardoga Euroopasse ja tagasi

praktikafotode konkursi I koha foto.
Autor on Tallinna Teeninduskooli
kokapilane Britta Luup.

LEONARDO edulugu

Kindel on, et seiklusi vlispraktikal kies jagub kllaga. Ei jnud ka meie nendest ilma. hel 5. mai hommikul, tabas
meid ahastus, kui rgates akendelt kardinad eest ra tmbasime. Maa oli kattunud mingisuguse veidra valge koguga.
Vttis hetk aega tabamaks, et see testi ongi lumi. Kige parema efekti igatsetud talvest saime ktte aga siis, kui
kell 7.15 vlja lksime ja mnus klm tuisulumi meile nkku vuhises. Juba mte sellest, et peame 7 kilomeetrit sellise
ilmaga maha vntama, ajas judinad le kere. Minul oli kll kiusatus helistada petajale ja elda, et anteeksi (andke
andeks), aga meil on suverehvid juba all! Kuid lpuks istusime vapralt lumest lbi-imbunud rattasadulate selga ja
panime kooli poole ajama.

Minge ja tehke see nali ra!

Katkend praktikalugude konkursil Leonardoga
Euroopasse ja tagasi teise koha saavutanud
Kuressaare Ametikooli juuksuri eriala pilase
Silvia Suvi loost Virotdrukud Soomemaal.
Silvia kis 2014. aasta kevadel praktikal
Soomes Tazzi juuksurisalongis.

Kui me aga lumehirmus koju mossitama oleksime jnud, poleks me osa saanud selle praktika kige veidramast
ja imelikumast, kuid samas parimast ning naljakamast tunnist hekorraga. See oli nagu kirss tordil, hsti suur ja
magus....mm. Tegime midagi, mida me kumbki enda elus pole teinud ja arvatavasti ei tee seda ka kunagi uuesti! Nimelt
ppisime kuidas ajada habet. Ja mitte mingisugust kuiva teooriat, vaid kik oli nagu komdiafilmis. Katsejnesteks
olime meie ise. Niisiis, igaks sai omal nahal tunda killukest meeste elust. Alustades kuumast rtikust nos, siis
juba habemeajamisvaht ning lpuks ka aftershave. Muidugi puudusid habemenugadel terad ning see vttis kogu
protsessilt pinge maha... jrgi ji ainult lbu. See tund ji ikka end meile peva lpuni meenutama, sest nii mnigi
kord tundsime meeste parfmi aroome ja taipasime, et need lhnajad oleme meie ise.
Hiljem, peva lppedes, kui olime valmis koolimajast silmad kissis vlja astuma, et midagi tuisu seest nha, tabas
meid jlle llatus, sest lumest polnud jlgegi. Ainus, mille eest kissitama pidime oli lmav pike, mis eredalt paistis.
Vot see oli alles muutusi tis pev !
Meie praktika viimaste pevade tunde sisustasid hvastijtmised pilaste, petajatega. Jagasime tnuokolaade ja
muud. Ka salongirahvaga hvasti jtmist iseloomustasid soojad snad ja ka pisarad. Samuti kutsus praktikajuhendaja
koos he teise juuksuriga meid hte sgikohta lunale. See oli neist vga armas.
Asi mida praktika veel petas ning mille le olen linnelik, on ppimine teistega arvestama. Kuigi vendade-dedega
pereringis arvestamine pole minu jaoks uus asi, siis teha seda ka kellegagi, keda nii hsti ei tunne, on hoopis midagi
muud. On tsi, et kui inimene kuu aega teise inimesega koos elab, vib sellest tulla kas katastroof vi hoopiski
midagi vga vahvat. See viimane juhtus ka meiega. Ma ei oleks osanud unistadagi paremast kaaslasest, kellega
praktikaaega jagada. Ei mingeid tlisid, arusaamatusi vi niisama nklemist. Ja kui ks tli mulle siiski meenub, siis
oli see selleprast, kumb meist muusikat kuulates klapid phe paneb. Seda seetttu, et mlemad tahtsime pikpiselt
ise klappidest kuulata, et just teisel parem oleks. Kuid nalja ja naeru jagus igasse pev, tundi, ehk isegi minutisse...

Leonardoga Euroopasse ja tagasi praktikafotode konkursi III koha foto.

Autor on Rakvere Ametikooli keevitajapilane Joonas Roots.

See, et vlispraktikal kimine erialaselt inimest arendab on ilmselge ja kige olulisem. Samas ei saa mainimata jtta
kasu, mida see toob ldiselt. Vimalused kohtuda uute inimestega, tutvuda teise riigi elu ja kommetega. Samuti
vimalus arendada endas mitmesuguseid isikuomadusi, mille olemasolust polnud vib-olla enne aimugi. Meie jime
enda praktikaga limalt rahule ning meenutame siiani vahvaid ja mnikord isegi piinlike seiku, mida koos lbi elasime.
Nii et kigile, kelle esimesteks snadeks vlispraktika vimalusest on: Mina? Oi ei, rge tehke nalja! , siis soovitan
siiralt ja kogu sdamest - minge ja tehke see nali ra, sest see on seda vrt!

nordplus programm

Nordplus Juniori 2014. aasta taotluste koguarvust (287) moodustasid Eesti koolide poolt koordineeritud
projektid 4% (12 projekti), mis oli mnevrra vhem vrreldes eelmise aastaga. Lisaks olid Nordplusi
projektitaotlustes partneritena kaasatud 36 Eesti lasteasutust. Kige aktiivsemad taotlejad koolihariduse programmis 2014. a olid Taani (48) ja Soome koolid (44). Kigist toetuse saanud projektidest
(153) moodustasid Eesti koordineeritud projektid 6% (9 projekti). Eesti koolide poolt koordineeritud
projektitaotluste 2/3 said toetuse, mis viitab nende heale kvaliteedile. Lisaks osalesid 25 projektis
23 erinevat Eesti kooli ja lasteaeda partneritena (mned neist ka korduvalt).
Nordplus programmis tidab hariduskoost keskus eelkige infopunkti rolli ning osaleb ka taotluste hindajatena.
Heakskiidetud projekte menetlevad programmi juhtadministraatorid viies Phjamaas. 2014. aasta oli Eestile edukas nii
taotluste kui toetuste poolest. Allolevas tabelis on toodud andmed ainult Eesti asutuste osalemise kohta programmis.

Nordplus programm 2014. a

Taotlused
2013

Taotlused
2014

Toetatud
2014

Edukus

Toetussumma

Eesti asutused
partneritena

Nordplus Junior

22

12

75%

206 365

25 (DK 1, FI 5,
LV 11, LT 4, EE
2, NO 1, SE 1)

Nordplus Higher
Education

14

11

73%

329 255

68

Nordplus Adult

12

38%

Nordplus Horizontal

50%

Nordplus Nordic
Languages

20

Nordplus Higher Educationi 2014. aaasta taotlusvoorus esitati kokku 229 taotlust. Balti riigid on
Nordplus krghariduse allprogrammis saavutanud vrdse partneri positsiooni Phjamaade krval,
vttes he suuremat vastutust nii vrgustike koordineerimise kui alltegevuste lbiviimise eest. Eesti
paistab Balti riikidest silma jtkuvalt suurima aktiivsusega taotlusvoorus olid Eesti asutused kas
koordinaatori (11) vi partnerina (84) esindatud 95-s taotluses ning 76-s toetust saanud projektis,
samal ajal kui Lti puhul on vastavad numbrid 81 ja 65 ning Leedu puhul 86 ja 65.
Aasta oli Eesti jaoks edukas, toetust sai 8 Eesti koordineeritud projekti ja 68-s projektis osalevad
Eesti krgkoolid partnerina (edukuse protsent vastavalt 73% ja 81%).

17 (DK 1, FI 3,
IS 1, LV 5, LT 4,
SE 2, NO 1)

Programmi Nordplus Adult 2014. aasta kahte taotlusvooru esitati Phja- ja Baltimaades kokku rekordiliselt 134 taotlust. Programmi nukogu otsustas toetada 8 Eesti koordineeritud taotlusest vaid kahte
mobiilsusprojekti (Prnu Kutsehariduskeskuse koost Taaniga ja MT Avituse koost) ning hte
ettevalmistavat lhetust (Eestimaa Looduse Fondi koost Soome ja Ltiga). 49 projektitaotlustest,
milles Eesti organisatsioonid olid kaasatud partneritena, said toetuse 17 projekti (ks asutus kahes
projektis). Valdavalt on need Lti vi Leedu koordineeritud projektid, sest paradoksaalselt on Phjamaade osalus Nordplus Adult programmis vrdlemisi tagasihoidlik ning seeprast koosttaotlusi
vhem sealsete koordinaatoritega. Hoolimata koordinaatorite vhesusest on Eesti osalus olnud sna
aktiivne, niteks viimase kolme aasta 154 projektis on Eesti tiskasvanuhariduse asutused olnud
kaasatud kas koordinaatori vi partnerina 36% koostprojektidest ehk 55 projektis.

46 050

13 (FI 4, IS 1, LV 3,
LT 2, NO 1, SE 2)

Nordplus Horizontali allprogrammile esitati kokku 52 taotlust, neist 2 Eestist. Eesti koordinaatoritest
toetati ht projekti summas 46050 eurot.

2 (LV1, FI 1)

5940

Nordplus Nordic Languages, mis on meldud taani, norra ja rootsi keele ppimise toetamiseks Phja- ja Baltimaades, avanes 2012. a Eesti jaoks esimest korda. Huvi uue programmi vastu on endiselt
tagasihoidlik.

21

nordplus edulugu
Koos tdeti hariduse olulisust vanemliku hooleta jnud laste tuleviku kujundamisel ja et see
ei ole ksnes vaeste riikide probleem.
SOS-Kinderdorf International Koordinatsioonikeskuse haridusprogrammide nunik Meeli Pandis
rkis konverentsist ja hariduse edendamisest ldisemalt.
Kas selline konverents toimus maailmas esimest korda?
Jah, sellisel teemal kll. Sotsiaalteemadel on SOS-konverentse olnud ennegi, aga hariduse
teemal on see esimene kord maailmas.
Milliste ootustega te konverentsile lksite?
Ootasin, et eri riikide SOS-inimesed ja teised teemaga seotud hakkaksid suhtlema ja kogemusi
vahetama. Tahaksin, et sellest kasvaks vlja haridusteemaline vrgustik.
Milline see vrgustik viks vlja nha?
Praegu on meil selleks hea baas olemas. Paljudes riikides on SOS-lasteklad ja laste haridus
on meie ks prioriteete nagu presidentki rhutas. See thendab, et lasteklad on heal positsioonil suhtlemaks koolide, lasteaedade ja muude haridusasutustega, et nende lapsed saaksid
vimalikult head ppekvaliteeti. See peaks thendama, et hariduse kvaliteet nendes asutustes
peaks tusma tegelikult ldiselt, mitte ainult SOS-lasteklade mttes.

Nordplusi toel toimunud

lemaailmne SOS-lasteklade
konverents viis uudse koostni

Suur asi oli alustuseks see konverents ja edaspidi on rituse kodulehel kik materjalid kttesaadavad. Palume asutustel kodulehele edaspidi ettepanekuid, partneriotsinguid ja muid
materjale sisestada ehk inimestel omavahel suhelda. Eeldan, et umbes aasta prast on riikidevahelisi uusi projekte oodata. Juba on esimesed mrgid uute koostprojektide algatamisest
(Leedu-Soome, Usbekistan-Soome jne).

Keila Koolis toimus mrtsi teisel poolel

SOS-lasteklade lemaailmne konverents
Kvaliteetharidus sotsiaalses riskis olevatele
lastele. Viie peva jooksul vahetati kogemusi
ning leiti hiseid murekohti. Muu hulgas kaaluti
hise haridusteemalise koost arendamist.

Kaks projekti jtkasid (Nordplus ja Euroopa Regionaalarengu Fond) kogemustevahetuse toetamist 2014. aasta lpuni, kolmas Vlisministeeriumi arenguabi programm, 2015. aasta lpuni
neljas sihtriigis (Armeenia, Aserbaidaan, Gruusia, Valgevene).

Phjamaade Ministrite Nukogu haridusprogrammi

Nordplusi, Vlisministeeriumi arenguabi ja
Euroopa Regionaalarengu Fondi toel teoks saanud
konverentsil oli 190 osalejat 28 riigist. Kohal olid
erinevate sektorite esindajad - koolid, lasteaiad,
SOS-lasteklad, muud mittetulundushingud,
kohalike omavalitsuste ja haridusministeeriumite
esindajad, sekka ka paar fondi ja rihingut.

Kas konverentsi mjul viks niteks pirnne erinevate riikide vahel suureneda?
Vga tahaks, sest SOS-il on selleks suureprased vimalused, niteks kas vi majutamine lasteklades. Teiseks on meil suur hisosa ja hispind ehk sarnased kogemused. Mnes mttes
pirnne juba toimib. Esimesed nited on, kui lapsed on klastanud teise riigi lasteklasid,
aga me ei ole seda kontsentreerinud hariduse teemale.
Tahan, et hariduse teemat projektidesse rohkem sisse toodaks ja kaasataks mitte ainult lasteklade lapsi, vaid ka koolide pilasi ja petajaid.
SOS-Kinderdorf International
Koordinatsioonikeskuse haridusprogrammide
nunik Meeli Pandis.

22

23

RIIKLIK PROGRAMM
EESTIKEELSETE KRGKOOLIPIKUTE
KOOSTAMINE JA VLJAANDMINE 2013-2017
Programmi Eestikeelsete krgkoolipikute koostamine ja vljaandmine 2013-2017 eesmrk on soodustada
eestikeelse teadusterminoloogia arendamist, levitamist ja kinnistamist krgkoolides eestikeelsetes ppematerjalides
ja ppeprotsessis kasutamise ning eesti keeles publitseerimise vrtustamise kaudu.
Vastavalt programmi phimtetele prati 2014. aastal enim thelepanu digitaalsele lhenemisele pikute
vljaandmisel.
Eesti elukestva ppe strateegia 2020 rhutab digitaalsete lahenduste poolt loodavate vimaluste paremat rakasutamist,
millest tulenevalt peavad ka riiklikult toetatud ppevaralahendused olema vimalikult paljudele kttesaadavad.
2014. aasta konkursile laekus 17 kavandit seitsmest ainevaldkonnast. Ekspertkomisjonide hinnangutest lhtudes
otsustati toetada neist 9 pikukavandit. Heameel on tdeda, et huvi programmis osalemise vastu ei nita hbumise
mrke (eelmisel aastal 14 taotlust) ning likoolide aktiivne osalus valdkondade valikul ning toetus valmivate pikute
autoritele garanteerivad kvaliteetse lpptulemuse.
Avaldati kuus pikut: Vello Otsmaa Betoonkonstruktsioonide arvutamine, tlkepik Orgaaniline keemia (toimetaja
Tnis Kanger), Andres Soosaar Meditsiinieetika, Margus Lopp Stereokeemia, Jaan Jrvik ldelektrotehnika, lo
Mander ldmaateadus.

emp/norra stipendiumiprogramm

2013. aastal kivitunud programm toetab Eesti ja Norra krgkoolide vahelist pirnnet ning koostd Euroopa
Majanduspiirkonna (EMP) riikide ja Eesti keskkoolitasandi ppeasutuste vahel. Programmi kogueelarve oli 1,6
miljonit eurot, millest ligikaudu 2/3 oli meldud krgkoolidevaheliseks ja 1/3 keskkoolitasandil toimuvaks koostks.
Stipendiumiprogrammi viiakse ellu koos Norra-Eesti teaduskoostprogrammiga.
2014. a toimus hine taotlusvoor koostprojektidele ja pirndeprojektidele. Programmi nukogu otsustas toetada
7 koostprojekti ning jagas eelarve ties ulatuses ehk kogusummas 339 228. Koostprojektide partneriteks on
Norra (3) ja Islandi (4) keskkoolitasandi ppeasutused.
Toetust saanud projektid tegelevad jtkusuutlikkuse, loodusteaduste, matemaatika, tervislike eluviiside, sotsiaalteaduste
ning viisidega, kuidas hoida sammu tnapeva tehnoloogiatega ja kuidas piprotsessi huvitavamaks teha.
pirndeprojektidele eraldatud toetusesumma 300 376 suurenes vrreldes 2013. aastaga peaaegu kaks korda.
Kik toetuse saanud 4 pirndeprojekti on seotud Norra-Eesti Teaduskoostprogrammi projektidega ja teevad
koostd kokku 11 Norra krgkooliga/asutusega.

EMP/ Norra stipendiumiprogramm 2014. a

Taotlused 2013

Taotlused 2014

Toetatud 2014

Eelarve

pirndeprojektid

300 375

Koostprojektid

339 228

2014. a lpuni oli vimalik taotleda toetust projekte ettevalmistavateks lhetusteks. Kokku toetati meetme raames
43 ettevalmistavat lhetust, neist 17 lhetust 2014. aastal.

24

25

EMP/Norra koostprojekti edulugu

Viimsi Keskkooli arendusjuht Maarja Urb nitab Islandil tehtud fotosid.

Viimsi Keskkool ti Islandilt rohelist mtlemist

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra stipendiumiprogrammi toel sai teoks 2013. aasta sgisest 2015.
aasta kevadeni kestnud Eesti-Islandi koostprojekt ESTIC. Projekti kokku pannud Viimsi Keskkooli arendusjuht
Maarja Urb rgib, kuidas ettevtmine algas ja mis sellest sndis.
Kuidas Viimsi Kool programmi pakutavad vimalused leidis?
Kuna meie kooli gmnaasiumiastmes on loodussuund, siis on alati olnud ka soov loodussuunalist projekti
teha. Kui Archimedese infokirjaga tuli teade, et sellist programmi (Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra
stipendiumiprogrammi toim) vimaldatakse kasutada, haaras meie direktor kohe ideest kinni. heskoos
loodusainete petajatega pandi projekt kokku ja otsiti Islandi partnerit lbi nende kohaliku broo (Rannis toim). Sinna saatsime oma projekti kirjelduse, sest meil ei olnud endal veel Islandiga ainsatki kontakti. Sealt
saimegi omale koostpartneri (Islandi kool Fjlbrautasklinn vi rmla).
Milliseid tulemusi olete saavutanud?
Lime raamdokumendi, mis on aluseks ka meie iga-aastasele ldtplaanile. See on kll vaid ks dokument,
kuid seda loonud tgruppides toimunud arutelud on pannud inimeste mtted liikuma palju laiemal tasandil.
Oleme palju paremini aru saanud, mida jtkusuutlikkus tegelikult thendab. Jtkusuutlikkus ei hlma ainult
loodusvaldkondi ja nii oli meie projektimeeskonnas niteks ka hiskonna-, keele ja ajaloopetajad.
Meie algne idee sisaldas ppematerjali loomist ja loodussuuna arendust ja Islandi koolilt tuli jtkusuutliku
kooli kontseptsioon juurde. Nemad olid sellega juba pris pikalt td teinud. Jtkusuutliku kooli
kontseptsiooni lbi mtlemisest on tulnud loodusvaldkonna tervikprojektid, mida me oleme esitanud niteks
Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
Projekti perioodil valmisid valdkondade kaupa jagunenud ppematerjalid, mis on saadaval projekti kodulehel
sites.google.com/site/esticproject . Vga hea meel on meil niteks ppematerjalides kasutatud videoklippide le.
Loodussuuna arenduse juures tegime analsi koos pilaste ja petajatega ning tulemusena on vlja ttatud
ja vlja ttamisel uued kursused. Need aitavad loodussuunda pilastele huvitavamaks teha. Varem pole sellist
analsi tehtud ja saadud hea kogemuse toel teeme sarnase analsi ka meie kooli teistel ppesuundadel.

Milline on olnud rahvusvahelise kogemuse

mju projektis osalejatele?
Islandil kimine on olnud meil paljude unistus, eriti loodusainete
petajatele. See ei ole pris selline riik, kuhu sa kergesti omal kel
satud. Nha Islandi vulkaane, energiatootmist ja muud koha peal
ning sellest siis tunnis pilastele rkida, see on hoopis teine tase!
Paljudel on olnud muret, et kuidas nad vrkeeles hakkama
saavad. Kui aga ollakse kidud ja islandlasi siin vrustatud,
siis tekib positiivsest kogemusest teadmine, et saadki
hakkama. petajate enesekindluse tstmine, just keeleoskuse
koha pealt, on selliste rahvusvaheliste projektide juures
vga suur kasutegur. Lisaks on suur motiveerija teises koolis
nhtud inspireerivad lahendused, nited mida jrgi teha.

Raamdokumendi raames oleme algatanud ka niteks petajate uuskasutusturu, mis sisaldab asjade vahetust
ja raamatute ringlust. Kevadel tuleb meil niteks roheturg, kus rohenpud saavad seemneid ja muud taolist
vahetada.

Mida soovitate neile, kes peaks sarnast projekti plaanima?

Kik algab vajadusest, selgeks teha, mida koolil reaalselt vaja on.
Siis on kige lihtsam ennast ja teisi motiveerida, etoma plaane ellu
viia. Vga heaks abiks on ka vlja meldud konkreetsed tegevused.

Toimuvad ka lekoolilised koristuspevad ja oleme arendanud loodusklassi, mille juures meil t jtkub.
Lisaks alustasime koosts pilasesindusega taarakorjamise aktsiooniga, et nad saaksid oma tegevusteks
natuke lisaraha.

Meie kige raskem phkel on olnud finantspool. Pole olnud varem

sellist kogemust sellise rahastusega ja nii oskame uutele tulijatele
soovitada kik nuded endale kohe alguses vga selgeks teha.

27

EESTI KRGHARIDUSE KVALITEEDIAGENTUUR

2014. a. toimusid EKKA phitegevustes jrgmised hindamised

Krghariduse valdkonnas viis EKKA lbi 36 erinevat tpi vlishindamist:
institutsionaalne akrediteerimine toimus 5 krgkoolis;
kordushindamise lbisid kik 2012. aastal thtajalise iguse saanud ppekavagrupid ja pped - kokku
toimus 28 hindamist;
isikuteeninduse, spordi ja meditsiini ppekavagrupid lbisid kvaliteedihindamise;

Institutsionaalne akrediteerimine
Institutsionaalne akrediteerimine toimus viies krgkoolis, kolm otsust veti vastu 2015. a jaanuaris. Tallinna likoolile, Eesti Ettevtluskrgkoolile Mainor, Tallinna Tehnikakrgkoolile ja Tallinna Tehnikalikoolile omistas Krghariduse
Hindamisnukogu EKKA kvaliteedimrgi.
Institutsionaalse akrediteerimise tulemused 2012-2014
Krgkool

Mrkused

Akrediteeritud

toimus kaks hisppekava hindamist;

Lne-Viru Rakenduskrgkool

2015-2018

viidi lbi ks esmahindamine - Eesti Kunstiakadeemia sai esmahindamise tulemusel thtajalise ppe
lbiviimise iguse arhitektuuri doktorippes.

Tallinna Tehnikalikool

2015-2022

Kik hindamisotsused ja aruanded on kttesaadavad EKKA kodulehel: ekka.archimedes.ee

Tallinna Tehnikakrgkool

Eesti Krghariduse Kvaliteediagentuur

(EKKA)
on juhtiv kompetentsikeskus Eestis
ppeasutuste vlishindamise alal.
EKKA phiprotsess on ppeasutuste
vlishindamine, mis koosneb jrgmistest
phitegevustest:
Krgkoolide institutsionaalne
akrediteerimine

Kordushindamine (leminekuhindamise
jtkutegevus)
Kutseppe ppekavarhmade
akrediteerimine

28

2015-2022

Eesti Ettevtluskrgkool Mainor

2014-2021

Tallinna likool

2014-2021

Kaitseve hendatud ppeasutused

Seatud krvaltingimus teadustegevuse osas.

2014-2021

Eesti Lennuakadeemia

Seatud krvaltingimus teadustegevuse osas.

2014-2021

Estonian Business School

2013-2020

Eesti Infotehnoloogia Kolled

2013-2020

Tallinna Tervishoiu Krgkool

Komisjon ti tunnustust vrivana esile krgkooli

tegevuse hiskonna teenimise valdkonnas.

2013-2020

Tartu Tervishoiu Krgkool

Komisjon ti tunnustust vrivana esile krgkooli juhtimise.

2013-2020

ppekavagruppide kvaliteedi hindamine

ppekavagrupi esmahindamine

Komisjon ti tunnustust vrivana esile krgkooli tegevuse ppekavaarenduses.

Eesti Maalikool
Sisekaitseakadeemia

2012-2019
Komisjon ti tunnustust vrivana esile krgkooli juhtimise ning tegevused
hiskonna teenimise valdkonnas. Seatud krvaltingimused on tidetud.

2012-2019

29

ppekavagruppide kordushindamine

Kordushindamiste tulemused (KH) seisuga 31.12.2014 vrreldes leminekuhindamisega (H)

ppeasutus

KG

pe

KH

Arhitektuur ja ehitus

RAK

Tallinna Tehnikalikool

Arhitektuur ja ehitus

DOK

Arhitektuur ja ehitus

RAK

Sotsiaalteadused

DOK

Tallinna likool

Ajakirjandus ja infolevi

BAK

Ajakirjandus ja infolevi

MAG

rindus ja haldus

RAK

Ajakirjandus ja infolevi

DOK

EEKBL Krgem Usuteaduslik Seminar

Usuteadus

RAK

Bio- ja keskkonnateadused

MAG

Eesti Hotelli- ja Turismikrgkool

Isikuteenindus

RAK

Fsikalised loodusteadused

BAK

Eesti Ettevtluskrgkool Mainor

Informaatika ja infotehnoloogia

RAK

Fsikalised loodusteadused

MAG

Kunstid

RAK

Fsikalised loodusteadused

DOK

rindus ja haldus

MAG

Humanitaaria

DOK

Eesti Kunstiakadeemia

Kunstid

DOK

Informaatika ja infotehnoloogia

DOK

petajakoolitus ja kasvatusteadus

MAG

Kunstid

RAK

Eesti Lennuakadeemia

Transporditeenused

MAG

suletud

Matemaatika ja statistika

MAG

EELK Usuteaduse Instituut

Usuteadus

RAK

Pshholoogia

DOK

Usuteadus

MAG

Sotsiaalteenused

DOK

EMK Teoloogiline Seminar

Usuteadus

RAK

Tervishoid

BAK

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

petajakoolitus ja kasvatusteadus

MAG

Tervishoid

MAG

rindus ja haldus

MAG

Tartu Teoloogia Akadeemia

Teoloogia

RAK

suletud

Eesti Maalikool

Tehnika, tootmine ja tehnoloogia

DOK

Tartu likool

Keeled ja kultuurid

RAK

Euroakadeemia

Keeled ja kultuurid

RAK

Kunstid

BAK

Keskkonnahoid

MAG

Kunstid

MAG

Sotsiaalteadused

RAK

Muusika ja teatrikunst

MAG

Sotsiaalteadused

MAG

petajakoolitus ja kasvatusteadus

DOK

rindus ja haldus

MAG

petajakoolitus ja kasvatusteadus

MAG

Tallinna Majanduskool

igus

RAK

Vru Kutsehariduskeskus

Tehnika, tootmine ja tehnoloogia

RAK

30

kollane thtajaline ppe lbiviimine igus punane ppe lbiviimise igust ei antud

Eesti-Ameerika riakadeemia

roheline thtajatu ppe lbiviimine igus

ppekavagruppide kordushindamise lbisid kik 2012. aastal thtajalise iguse saanud

ppekavagrupid ja pped. Kokku toimus 28 hindamist.

Tallinna Tehnikakrgkool

31

INQAAHE foorum
Kutseppe ppekavarhmade akrediteerimine

26.-28. mail 2014 toimus Tallinnas, Nordic Hotel Forumis, iga kahe aasta tagant
aset leidev krghariduse kvaliteediagentuuride lemaailmse vrgustiku (INQAAHE)
foorum Partnerhips in Quality Assurance in Higher Education, mida seekord
korraldas EKKA. Foorumil osales 135 delegaati 60 riigist. Phiteemaks oli eri
osapoolte krgkoolide, lipilaste, tandjate ja riigi vajaduste arvestamine
krghariduse kvaliteedi vlishindamisel. Samuti kneldi vlishindamise ning
agentuuride ha suurenevast rahvusvahelistumisest, agentuuride uutest
tegevussuundadest ja enda sisemise kvaliteedikindlustuse parendamisest. Neid
teemasid ksitleti nii plenaarsessioonidel kui ka viksemates trhmades, kus
erinevate riikide esindajatel oli vimalik isiklikke kogemusi ja praktikat jagada.

Kutsehariduse valdkonnas viis EKKA 2014. aastal lbi akrediteerimise 9

ppekavarhmas, kokku veti vastu 66 akrediteerimisotsust.

Kutseppe akrediteerimiste tulemused 2014

turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus

ehitus

11

logistika

tekstiili- ja nahatstus

http://archimedes.ee/inqaahe/

transpordivahendite juhtimine

2
6

1
7

iluteenindus
6

tervishoid ja sotsiaalteenused
aiandus
keskkonnakaitse

3
1

4
1

6 a.
3 a.
0

Uuringud
Eesti Krghariduse Kvaliteediagentuur viis 2014. a kevadel Eesti
krgkoolides lbi uuringu, et analsida krgkoolittajate
hoiakuid vlishindamise suhtes. Uuringus osales 361
inimest: 100 rakenduskrgkooli ja 261 likoolide ttajat.
Viisime lbi ka senise krgkoolide institutsionaalse
akrediteerimise tulemuste analsi. Lhikokkuvte
uuringu tulemustest ilmus Haridus- ja Teadusministeeriumi
Vlishindamise aastaraamatus, phjalikum artikkel on esitatud
avaldamiseks Eesti Haridusteaduste Ajakirjas (ilmub 2015).
Uuringute kokkuvtted on kttesaadavad EKKA kodulehel
ekka.archimedes.ee

32

33

krghariduse vlisturundus
ehk Study in Estonia
Ei unustatud ka vlislipilasi Eestis. Toimus traditsiooniline Goodbye Academic Year ritus kigile Eestis ppivatele vlislipilastele ning Work in Estonia infopev, mis ti kokku vlislipilased
ja tandjad le Eesti.
Mrgiliseks saab seda aastat pidada veel ka seetttu, et Study
in Estonia oli kaasatud mitmetesse uutesse rahvusvahelistesse
ritustesse. Alguse sai Balti riikide koost esialgu parima praktika vahetamiseks Eesti poolt veetud ja kokku kutsutud ritused
kulmineerusid Eesti, Lti ja Leedu hise Study in Baltics infopeva korraldamisega Indias New Delhis koosts Balti riikide saatkondadega. Samuti tehti aasta lpus ettepanek, et SA Archimedes
viks olla ks osaline konsortsiumis koos DAADi, Campus France,
EP Nufficu, British Councili ja ACAga, et heskoos ellu viia Euroopa
kui hea ppimiskoha mainet tstvaid rituste sarja perioodil 20152017.

DoRa programmi tegevus 1 - Study in Estonia - jaoks oli 2014 mitmes mttes mrgilise thtsusega aasta. Aasta
jooksul veti ette suur uuenduskuur turunduses, kus uuendati sisu ja vlimust nii materjalidel kui tegevustel.
ha suuremat rolli hakkas omandama internetiturundus, kuigi jtkati ka mitmete juba traditsiooniliseks saanud turundusritustega ning pti neid igaklgselt parendada.
2014. aasta alguses alustas broos td Kaidi-Kerli Krner, kes vttis enda hoole alla kik, mis puudutab otseturundust. Tema vedamisel osaleti kokku 24 rahvusvahelisel krgharidusmessil Soomes, Venemaal, Gruusias,
Trgis, Hiinas ja Indias. Lisaks messidele viidi lbi infosessioone ja lisaritusi, mis sageli hlmasid liolulist
sihtgruppi vilistlased. Eriti tasub siinkohal vlja tuua aasta lpus toimunud vilistlasritust Eesti Saatkonnas
Helsingis, kuhu olid kutsutud kik Eestis ppinud Soome vilistlased. Eraldi thelepanu prati messidel ning
inforitustel osalemise efektiivsuse mtmiseks, mille jaoks loodi maailmas ainulaadne veebirakendus.
Aasta jooksul valmis uus Study in Estonia veebileht ning mobiiltelefonidele meldud Survival Guide for International Students. Alustati ka Eestis ppimisvimalusi tutvustavate webinaride sarjaga.

34

Aasta jooksul ellu viidud tegevuste mju on mrkimisvrne

2014/15 ppeaastal pib Eestis kraadippes 2887 vlislipilast
kokku 101 riigist, mis thendab kasvu 29%. Eelneva aastaga
vrreldes suurenes vastuvetud vlistudengite arv koguni 33%,
riikidest pib Eestis kige enam vlistudengeid Soomest (1294),
Venemaalt (230), Trgist (112), Gruusiast (110) ja Ltist (101).

doRa ja riiklikud stipendiumid

Vlisppejudude kaasamine. Rahvusvahelise teadmistevahetuse
elavdamise ja kraadippe tudengite ppe- ja teadust kvaliteedi
parendamiseks alustas programmi DoRa tegevuse 2 raames Eesti
likoolides td 28 vlisprofessorit. 2014. aastal jtkas neist ttamist
25. Programmi alategevuse 2.2 klalisppejudude kaasamine
raames on judnud Eestisse klalisppejude USAst, Itaaliast,
Iraanist, Kanadast, Kproselt, Leedust, Portugalist, Prantsusmaalt,
Sloveeniast, Soomest, Suurbritanniast, Tehhist, Trgist, Ukrainast ja
Ungarist. 2014. aastal sai positiivse vastuse 30 klalisppeju taotlust.

Aastal 2014 jtkas krghariduse arenduskeskuse mobiilsusbroo toetuste

jagamist nii riiklike stipendiumiprogrammide Kristjan Jaagu stipendiumid,
noore petlase stipendium, rahvuskaaslaste programm, petajakoolituse
stipendium kui Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava doktorippe ja
rahvusvahelistumise programmi DoRa raames. Mobiilsusbroo vahendas ka
mitmete vlisriikide pakutavaid stipendiume, mille raames toimus 16 konkurssi.
2014. aastal noore
petlase stipendiumi
plvinud noored koos
haridus- ja teadusminister
Jevgeni Ossinovskiga.

doRa stipendiumid
DoRaon ajavahemikus 2008-2015 Euroopa struktuurivahenditest rahastatav
doktorippe ja rahvusvahelistumise programm, mida viib ellu SA Archimedes
koosts Eesti krgkoolidega. Programmi eesmrk on toetada Eesti teadusasutuste
ja krgkoolide avatumaks ning konkurentsivimelisemaks muutumist.
Doktorantide semester vlismaal. 2014. aastal viidi Eesti likoolide
doktorantidele suunatud tegevuses 6 lbi neli taotlusvooru, mille tulemusena
rahastati 112 doktorandi kuni 5 kuu pikkuseid vlispinguid. Populaarseimad
sihtkohad on Suurbritannia ja Saksamaa likoolid ja teadusasutused.
Magistrantide ja noorteadlaste vlissidud. Dora tegevus 7, magistrantide kuni
6 kuu pikkuste lhetuste toetust oli vimalik kasutada kuni 2014. aasta lpuni.
2013/2014 ppeaastal rahastati 52 magistrandi pinguid. Dora tegevuse 8 raames,
millega toetatakse noorteadlaste lhiajalisi vlislhetusi, anti vlja 536 stipendiumi.

36

DoRa tegevusega 2.3 toetatakse Eesti ppejudude lhiajalist

enesetiendamist vliskrgkoolides. Meie ppejudude
seas on populaarsemad sihtriigid USA, Austraalia, Austria,
Saksamaa, Soome, Suurbritannia. Sihtkohtadena on esindatud
ka niteks Brasiilia, Luna-Aafrika Vabariik ja LunaKorea. htekokku toetati 35 ppeju vlislhetust.
Vlisdoktorandid Eestis. Vlisdoktorantide kaasamise eesmrgiks
on muuta doktoripet rahvusvahelisemaks, aidata kaasa teadmiste
vahetusele ja rahvusvaheliste teadusalaste kontaktide loomisele ning
laiendada tehnoloogilistes valdkondades tippspetsialistide ringi.
Oma doktoripinguid jtkab Eestis 66 vlislipilast (DoRa tegevus 4),
neist neli judsid 2014. aastal kraadi kaitsmiseni. Samas suurusjrgus
on ka toetust saavate klalisdoktorantide arv (DoRa tegevus 5).
Doktorippe lbimine koosts ettevtetega. Teadusalase
koost tugevdamiseks likoolide ja ettevtete vahel on
programmi tegevuse 3 raames 2014. aastal toetatud 43 doktorandi
pinguid. Praktilise vljundiga teadustegevus panustab Eesti
ettevtete konkurentsivime suurendamisse ning tippspetsialistide
ringi laiendamisse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia,
materjalitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, biotehnoloogia,
energeetika- ja terviseuuringute valdkonnas.
Vlismagistrandid Eestis. Suurendamaks Eesti atraktiivsust
ppimiskohana, toetatakse vimekaid ja motiveeritud vlistudengeid
288 euro suuruse igakuise stipendiumiga DoRa tegevuse 9
raames. 2014/2015. ppeaastal toetatakse 43 vlismagistranti, kes
pivad Eesti krgkoolides ingliskeelsetel magistrippekavadel.

Riiklikud stipendiumid
Kristjan Jaagu stipendiumid
Kristjan Jaagu programm on
Haridus- ja Teadusministeeriumi
ning Sihtasutuse Archimedes
koosts algatatud riiklik
stipendiumiprogramm, mille
eesmrgiks on toetada Eesti
krgkoolide magistri- ja doktorippe
lipilaste pinguid vlislikoolide
juures ning magistrantide,
doktorantide ja noorte ppejudude
ppe- ja teadustga seotud
lhiajalisi vlislhetusi.
Kristjan Jaagu doktorantuur
vlismaal stipendiumiga toetatakse
tismahus doktoripinguid
vlislikoolis, mille raames pib
2014. aasta lpu seisuga vlismaal
41 doktoranti, doktorikraadi on
erinevates vlislikoolides kaitsnud
77 doktoranti. 2014. aastal mrati
stipendium seitsmele stipendiaadile.
Vlislikoolide likes on lbi aegade
enim stipendiaate ppinud Helsingi
likoolis (15), kige populaarsem
sihtriik on aga Suurbritannia (42).

37

DoRa numbrites aastal 2014

Rahastati

112

Eesti doktorandi vlislhetust

Kristjan Jaagu tasemeppe stipendiumile, mis vimaldab magistrantidel ja doktorantidel

ppida vlislikoolis he ppeaasta ulatuses, on konkurss jtkuvalt suur 2014. aastal
laekus 64 nuetele vastavat taotlust ja stipendium eraldati neist 27-le.

Toetati

52

magistrandi vlispinguid

Jagati

536

Kristjan Jaagu osalise ppe stipendiumiga toetatakse Eesti krgkoolide magistrantide

ja doktorantide kuni viis kuud kestvaid pinguid vlismaal. Mdunud aastal soovis
toetust kasutada 92 inimest, neist 46 taotlus rahuldati.

Kaasati

25

vlisprofessorit ttamaks Eesti krgkoolides

Rahastati

30

vlisppeju lhiajalist ttamist Eesti krgkoolides

Kristjan Jaagu vlissidu stipendiumiga toetatakse magistrantide, doktorantide, noorte

ppejudude ja teadlaste kuni 21 peva kestvaid lhetusi. Kokku jagati 2014/2015
ppeaastaks 179 stipendiumit, taotlusi aga laekus 354.

Toetati

35

Eesti ppeju lhiajalist vliskrgkoolis ttamist

Jtkati

66

vlistudengi rahastamist lbimaks doktorantuuri Eestis

Kinnitati

36

klalisdoktorandi toetus lhiajaliseks ppetks Eestis

Finantseeriti

43

tudengi doktorippe lbimist koosts ettevtetega

Toetati

43

vlismagistrandi pinguid Eestis

Noore petlase stipendium

Noore petlase stipendiumi antak se vlja SA Archimedese, Haridus- ja
Teadusministeeriumi ja eraettevtjate koosts ning selle raames toetatakse
keskkoolilpetajaid, kes soovivad asuda ppima tunnustatud vlislikooli. 2014.
aastal laekus taotlusi kokku 32, vlja anti 13 stipendiumit kogusummas 52 000 eurot.
7 stipendiaati suundus ppima Suurbritanniasse; 2 Soome ning USAsse; Kanadasse,
Taani ja Saksamaale lks vrdselt 1 stipendiaat.
Rahvuskaaslaste programm
Rahvuskaaslaste programmi eesmrk on toetada eestluse silitamist ja arendamist
vljaspool Eestit. SA Archimedes viib ellu tegevusi, mis toetavad Eesti keele petajate
tienduspet ja vliseesti noorte pinguid Eesti krg- ning kutsehariduskoolides. Kokku
on programmi toel Eestisse ppima tulnud 86 vliseestlast. 2014. aastal sai stipendiumi
20 inimest.
petajakoolituse stipendium
petajakoolituse stipendiumi eesmrk on vrtustada petajaks ppimist, tunnustada
petaja kutset Eesti hiskonnas ning seelbi suurendada petajakoolituse erialadele
kandideerijate ja petajakutse omandajate arvu. 2014. aastal esitati 351 nuetele
vastavat taotlust ja kokku anti vlja 81 hekordset 600 euro suurust stipendiumit.

38

noorteadlaste vlissidu stipendiumit

Kristjan Jaak numbrites aastal 2014

Lhiajalisi vlissite: 179 magistranti,
doktoranti ja noort ppejudu
Semester vlislikoolis: 46
magistranti ja doktoranti
Aasta vlislikoolis: 27
magistranti ja doktoranti
Doktorantuur vlismaal: 41 doktoranti

Stipendiaadid vlismaal ppimisest

Suurim elamus oli hetk, kui ma olin just Dijoni saabunud. Ma
loodan, et iga tudeng saab oma elu jooksul lbi elada tunnet, kui
tuled rongist vlja esimest korda uues linnas, mida sa ei tunne
ja kuhu sa jd mitmeks aastaks. See emotsioon on erakordne,
selles on hirmu, rmu, raskust, lahkumisvalu ja palju teisi
tundeid. Teadmatus on antud juhul midagi, mis hirmutab ja
vlub samal ajal. Monika Hrma pib noore petlase stipendiumi
toel Sciences Po likoolis Prantusmaal poliitteadusi.
Olen prit Petseri linnast. Kui hakkasin kooli lpetama, siis
kuulsin rahvuskaaslaste programmist ja kohe otsustasin,
et mina olen see, kes selle asja ra teeb. Nd lpetan ma
magistripinguid ning leian, et kogu tee koolilapsest Tartu
likooli magistrandini on olnud kll liraske, kuid siiski lipnev.
Arvan, et rahvuskaaslaste programm on parim asi, mis minuga
juhtunud on, kuna see aitas minu unistused ellu viia ja arendada
minu oskusi. Maria Dimitrijeva pib rahvuskaaslaste programmi
toel Tartu likoolis geoloogiat.

Stipendiaat Monika Hrma

Prantsusmaal.

Kaader Programmi Primuse fotoalbum (Taiga Film O)

Programm PRIMUS

Primus on ajavahemikus 2008-2015 Euroopa

struktuurivahenditest rahastatav programm,
mida viib ellu Sihtasutus Archimedes.
Programmil on kuus tegevusvaldkonda,
mille eesmrgiks on toetada krgkooli ppe
kvaliteeti ja tsta lpetajate konkurentsivimet.
Eesmrkide titmiseks tehakse tihedat
koostd 21 partneriga, kelleks on Eesti
lipilaskondade Liit, Eesti Infotehnoloogia
Sihtasutus ja 19 Eesti krgkooli.

Primus programmi 2014. aasta arvudes:

Programmi Primus lpuritus (6. mrts 2014)
ti kokku koostpartnerid (foto Terje Lepp)

Kokku korraldati 2014. aastal programmi raames

205 ritust (koolitused, seminarid, koosolekud,
infopevad jm), osalemisi ritusel oli 3998.
Valmis 5 krgharidusvaldkonda ksitlevat uuringut/analsi.
petamise ja juhendamise alastel koolitustel
osales 1673 ppejudu.
Koolituskeskused korraldasid 38 didaktikakursust

Kolm fakti

1. Programm Primus phitegevused on lpetatud. Alates 2014. aasta II poolest kuni 2015. aasta lpuni
tegeletakse erialastipendiumite ja erivajadustega lipilaste stipendiumite koordineerimisega.

2. Kogu programmi perioodil on toimunud kokku 6 646 erinevat ritust ning nendel on osaletud kokku 95 554

korral, olles seelbi ks viimaste aastate kige suurem krgharidusvaldkonna koostd toetav programm Eestis.

3. Programmi on auditeeritud kokku 4 korral ( 2010 Euroopa Kontrollikoda;

2011, 2013 ja 2014 Rahandusministeeriumi poolt).

Toimus 4 krghariduse juhtide ppereisi.

Toetati erivajadustega tudengeid, kevadsemestril sai stipendiumi

77 ning 2014.2015. ppeaasta sgissemestril 132 lipilast.

Algaja ppija kursusel osales 143 lipilast.
pi- ja karjrinustamise seminaridel osales 168 lipilast.
Tuutorkoolitusel osales 3 krgkoolis 168 lipilast
Eesti Pevalehes ilmus 1 krghariduse erileht.
Valmisid 3 krgharidust ja programmi Primus

tegevusi tutvustavat videot.

40

41

Olulisemad 2014. aasta saavutused tegevuste kaupa

ppejudude petamis- ja juhendamisoskuste arendamine
Nelja krgkooli (TL, TT, T ja EEK) histna valmis projekt Eesti krgkoolide ettevtlusppe
ppematerjalide ja pimetoodika arendamine, mille raames on valminud ettevtlusteemalised
ppematerjalid, videoloengud (kogus 45), intervjuud ettevtjatega (kogus 16). Valminud
materjalid on kigile kttesaadavad Tartu likooli televisioonist (mrksna ettevtlus)
Kolme partneri koosts valmisid (TT, RKRN, EL) Mikronidistundide videoteek mis koondab
seitset erinevat ppemeetodeid tutvustavat lhivideot, mida saavad kasutada nii krgkoolide
ppejud, doktorandid kui ka tudengid. Videod asuvad aadressilt: http://htk.ttu.ee
Strateegilise juhtimise suutlikkuse tstmise toetamine krgkoolides
Toimus 4 ppereisi:
avalik-iguslike likoolide rektorite ppereis Iirimaa (Dublin, Galway, 05.05.- 08.05.2014 osalejaid 5),
rakenduskrgkoolide ppeprorektorite ppereis veitsi (Zrich, Olten,
Lucerne, Bern/Chur) (31.03.- 4.04.2014, osalejaid 11),
rakenduskrgkoolide Eesti rakenduskrgkoolide rektorite Prantsusmaale,
Valencei ja Grenoblei krgkoolidesse (10.-14.05.2014, osalejaid 12)

Uuringute ja analside lbiviimine

Valmis 5 uuringuaruannet:
ppejud ja lipilane: rolliksitluse vaade.
Tartu likool. Vadi, M., Reino, A., Aidla, A.
ppeju t hindamine. Uurimuse kokkuvte. Tallinna Ulikooli haridusinnovatsiooni
keskus. Heidmets, M., Vilgats, B., Vanari, K., Niit, ., Slabina, P., Ivanonv, S
lipilaste tagasiside Eesti krgkoolides. Poliitikauuringute
Keskus Praxis. Haaristo, H.-S.
Algaja ppejud kohanemine ja toimetulek. Remmik, M., Karm, M.
Rakenduskrgharidus Euroopa krgharidusruumis: vljundid, institutsioonid ja
toimemudelid 2020. Lend. E., Tamm, J., Kiv, K., Ernits, ., Kergand, K., Praun, J.

krgharidusvaldkonna juhtide ppereis Edinburghi ja Glasgow likoolidesse (korraldas T), osalejaid 12.
ppija toimetuleku toetamine
Viidi lbi kaks erivajadusega lipilaste stipendiumivooru.
Rakenduskrgkoolide rektorite hispilt ppereisilt Churis Universities of Applied Sciences of Eastern
Switzerlandi likoolis (Foto: Churis Universities of Applied Sciences of Eastern Switzerland)

Alustati erialastipendiumite pilotiseerimisega, toimus esimene taotlusvoor.

TT soetas erivajaduste lipilaste toimetuleku toetamiseks abivahendeid: Mezzo
lugemisteler, ViewPlusEmprintSpotDot, taktiilse graafika ja punktkirjaprinter ning
viidi lbi hangitud seadmete kasutamise kohta koolitused ja valmisid piobjektid.
Valmisid ngemispuudega lipilast toimetuleku toetamiseks:
taktiline campuse kaart TT peahoonesse,
valmis pimeaudit koos parandusettepanekutega tudengile
olulisemate veebikeskkondade kaardistamiseks,

Programmi Primus
lpuritusel
(6. mrts 2014,
Tallink Spa &
Converence Hotel)
tnati partnereid
koost eest.
Pildil vtab
tnukirja vastu
Ija Stun Tallinna
Tehnikalikooli
programmi Primus
koordinaator
(foto Terje Lepp)

kohandati pingukorralduse aine infootsi oskuste osa ngemispuudega tudengile.

42

43

programm eduko

Eduko on ajavahemikus 2009-2015 Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja petajakoolituse edendamise programm. 2014. aasta oli programmi viimane tistaasta.
Programmi eesmrkide titmise nimel ttavad heskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool ja Tartu likool.
Programmi tegevused jagunevad jrgmistesse valdkondadesse: doktoripe ja uuringud, ppe sisu ja kvaliteedi
aredamine ning ppejudude koolitus; petajakoolituse pupolariseerimine ja koost arendamine. Alates 2013.
aastast lisandus pedagoogide tienduskoolitus, mis jtkub tegevustest ainsana 2015.a.

Doktoripe ja uuringud
Programmi toel pib doktorantuuri lisappekohtadel 7 haridusteaduse
doktoranti, kes peaks lpetamiseni judma lhiaastatel.
2014. aastal lppes neli programmist rahastatud uuuringut.
1) Loodusteaduslik kirjaoskus gmnaasiumi-lpetajate karjrivaliku mjutajana(LoTeGm),
ProfM. Rannikme(T) ja prof Priit Reiska (TL), 01.09.2009-31.05.2014;
2) Laste arengu ssteemne uuring:Subjektiivne heaolu seoses akadeemiliste kognitiivsete
ja keskkonnateguritega (LASU), ProfA. Toomela (TL), 01.09.2009-31.08.2014;
3)Eesti petajate piksitlused ja petamispraktikad ning nende seosed pilaste
arengu ja ppimisega (PEPI), Prof E. Kikas (TL jaT), 01.09.2010-31.08.2014;
4) Koolieelse lasteasutuse ja ldhariduskooli riiklike ppekavade
teoreetiliste aluste anals ja nende rakendusvrtus osapoolte
hinnangul(PPEKAVA), R. Mikser (TL), 01.09.2010 -31.08.2014;
Uuringute tulemused nitavad muuhulgas, et loodusteadusliku kirjaoskuse tase
gmnaasiumiaastatel areneb vaid minimaalselt; trjutus klassis on ks riskitegureid
madala akadeemilise edukuse kujunemiseks, eestikeelsetes koolides toetavad pilaste
arengut teist tpi pitegevused kui venekeelsetes koolides; petaja uskumustel
on oluline mju pilase matemaatikateadmiste arengule jpm. Kikide projektide
aruanded on kttesaadavad kodulehel ja tulemuste lhikirjeldused koos viidetega
artiklitele on kokku vetud Eduko uudiskirjas nr 7. Vt www.eduko.ee/uudiskirjad

ppekavaarendus
2014. aastal lppes uuenduslike pedagoogilise
praktika mudelite piloteerimine, mudelite aruanded
on kttesaadavad programmi kodulehel. Lppes ka
praktikamudelite keskne arendusuuring. Mudelite
piloteerimise kogemusi ja arendusuuringute tulemusi
kasutasid likoolid oma pedagoogilise praktika,
ppekavade ja ppekorralduse arendamiseks. Samuti
valmisid 2014 likoolidelese praktikamudelite trhma
t tulemusena hea pedagoogilise praktika phimtted,
mille jrgimises on kik likoolid kokku leppinud.
levaatlik dokument koos hea pedagoogilise
praktika phimtetega on leitav siit.
2014. aastal keskenduti ppekavaarenduses paindlike
ppevormide arendamisele. Tallinna likoolis ttati vlja
mitme vrkeele petaja ppekava. Tartu likool liitis
humanitaarainete valdkonna petajakoolituse valdkonna
ppekavad heks ppekavaks Vrkeelepetaja.
Vastuvttu sellele alustatakse juba 2015/2016 a-st.
Tallinna Tehnikalikool aga ttas vlja tehnikapetajate
petaja-ja ppejukoolituse paindliku mudeli.

2009-2014 on uuringute raames publitseeritud 94 ETISe klassifikatsiooni 1.1,

1.2 vi 1.3 teadusartiklit . Neist 29 krgeimas, ehk kategoorias 1.1.

44

45

Didaktikakeskused, ppejudude koolitus

Didaktikakeskuste arendust programmi abil on viinud kahe suure
ja pidevalt areneva kompetentsikeskuse snnini; Tallinna likooli
Haridusinnovatsioonikeskus ja Tartu likooli Haridusuuenduskeskus. Oma
valdkonnna didaktikakeskused toimivad ka Muusika-ja Teatriakadeemias ning
Tallinna Tehnikalikoolis ning Eesti Kunstiakadeemias.

petajakoolituse
populariseerimine
Jere Brophy

kuidas pilasi motiveerida?

Ksiraamat petajatele

2013. aastal valminud

eDidaktikum
http://www.edidaktikum.ee/
on 2014. aasta arendustde
jrgselt uusi kasutajaid
ootamas. Edidaktikum on
veebiphine ppekeskkond,
mis on suunatud petajakoolituse-alase teadmuse
kogumiseks ja jagamiseks ning mis toetab
didaktikakeskuste (kompetentsikeskuste) td.
Programmi raames on viimasel neljal aastal lbi
viidud meistriklasse ppejududele. Sel aastal toimus
29.10.2014 prof Maarten Vansteenkiste meistriklass
motivatsioonist ja (li)pilaste motiveerimisest. Lisaks
meistriklassile pidas professor ka avaliku loengu,
mille salvestus on tlgitud ka eesti keelde.
Motivatsiooniteemaline oli ka ks valminud pikutest
J. Brophy Kuidas pilasi motiveerida. Lisaks ilmusid:
Ksiraamat petajatele. Lisaks vib nimetada veel
Kujundav hindamine kui ppimist toetav hindamine,
Muusikapetuse didaktika, Gmnaasiumi eesti keele
kursuste metoodika pik. Kikide programmi raames
vlja antud ppematerjalidega saab tutvuda kodulehel
http://eduko.archimedes.ee/valminud-materjalid

Programmi viimasel aastal keskenduti

populariseermistegevusele vga olulisel
mral. pi petajaks! kampaania kutsus vimekaid inimesi petajaks ppima.
Nii Tallinna likoolis kui Tartu likoolis
arendati vlja petajakoolituse veebilehed,
viidi lbi petajahariduse kampaaniad erinevates kanalites.
Lisaks viidi lbi hulk suuremaid ritusi.
heks suuremaks hiseks ettevtmiseks
partneritega kujunesid Hariduse koostpevad, mille tegevused toimusid novembris Tartus, Narvas, Tallinnas. Korraldati 140
osalejaga rahvusvaheline ISATT konverents
Teooria kohtub praktikaga: olulised ksimused petajats, kus esitleti eelkige Eduko raames lbi viidud uuringute ja
analside tulemusi. Samuti Eduko Ideelaboratoorium kaasaegse kunsti triennaali
Eksperimenta raames kunsti ja hariduse
limimise teemal. Korraldati pitoodete
konkurss.

Pedagoogide tienduspe
Programmi jooksul on lbi viidud 269 koolitust, millest
vttis osa le 6000 pedagoogi. Programmi lpuks on
see number eeldatavasti suurenenud 8000ndeni.

Uudiskiri
Loe lhemalt petajakoolitusega seotud teemadest programmi
uudiskirjadest http://eduko.archimedes.ee/uudiskiri

46

47

ERASMUS+ PROGRAMMI ESIMENE TEGEVUSAASTA

Vrreldes 2013. aastal lppenud Euroopa Noored programmiga ti Erasmus+ noortevaldkonnale mitmeid olulisi
muudatusi alates paberivabast taotlemis- ja aruandlusssteemist kuni uute projektitpideni. Niteks lisandus
Erasmus+ programmi tulekuga vimalus taotleda toetust noortevaldkonna pikaajaliseks arendamiseks strateegilise
koost projektide nol. Samas aga lppesid koos eelmise Euroopa Noored programmiga noorte seas populaarsed
kohalikud noortealgatused. Noortealgatused jtkuvad Erasmus+ programmis rahvusvaheliste noortealgatustena.

3 uut

programmi

euroopa noored eesti broo (eneb)

2014. aasta ti Euroopa Noored Eesti broole mitmeid uusi algusi ning laiendas oluliselt broo tegevusvlja.
Kivitasime Euroopa Liidu uue haridus-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ tegevused noortevaldkonnas, mille
abil toetame Eesti noorte ja noorsoottajate pirnnet ja noorte osalusprojekte ning soodustame strateegilist
koostd noortepoliitika ja noorsoot arendamisel.

Taotlusvoorude tulemused
2014. aastal oli Erasmus+:
Euroopa Noored programmil 3
taotlusthtaega: 17. mrts, 30.
aprill ja 1. oktoober. Kokku esitati
ENEBile 182 projektitaotlust,
millest toetasime 121 projekti
2365 503 euroga. ENEBile
laekus taotlusi kikidest
Eesti maakondadest peale
Saaremaa. Noorteprojektide
populaarsemateks teemadeks
olid loovus ja kultuur, tervislikud
eluviisid ning noorte osalus ja vaba
aja veetmise vimalused.

66
taotlusi
toetatud projekte

47

44
39
33
26
19
14
8

Noortevahetus

Euroopa

Noorsoo-

Strateegiline

Noorte

vabatahtlik

ttajate

koost

osalus-

teenistus

pirnne

projektid

Erasmus+: Euroopa Noored taotlused ja toetatud projektid

Uue algatusena startisime 2-aastase Huvikoolide Koost- ja Arenguprogrammiga HUKK-AP, mille eesmrk on
teha huvihariduse vimalused riskinoortele kttesaadavamaks ning pakkuda lahendusi riskinoorte ssteemseks
kaasamiseks ja osalemiseks huvihariduses.
Lisaks kivitasime ja viisime edukalt ellu pilootprojekti Hooliv Klass, mis annab 6.-7. klasside pilastele,
klassijuhatajatele ning koolide tugimeeskondadele oskusi ja kogemusi, et luua klassist hoolivat ja htset meeskonda.
Hooliv Klass plvis 2014. aasta lpus Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi noortevaldkonna tunnustusritusel
aasta koost tiitli.

48

49

KOOLITUSTEGEVUSED
Huvikoolide Kaasamise
ja Arenguprogramm HUKK-AP
2014. aastal sai ENEBi eestvedamisel alguse 2-aastane Huvikoolide Kaasamise ja Arenguprogramm ehk HUKK-AP. Programmi
eesmrk on teha huvihariduse vimalused riskinoortele kttesaadavamaks ning pakkuda lahendusi riskinoorte ssteemseks
kaasamiseks ja osalemiseks huvihariduses. Projekti partneritena on kaasatud Tartu Linnavalitsus, Prnu Linnavalitsus, MT
Urban Style (JJ-Street tantsukool) ja MT VitaTiim. Partnerid ja
ENEB kaasavad omakorda piirkondlikku vrgustikku, kuhu kuuluvad huvikoolid ja teised huvitegevust pakkuvad organisatsioonid.
Projekti HUKK-AP koolitustegevustes (sh avatud arenguprogramm)
osales 2014. aastal 383 noortega ttavat inimest. Lisaks nustati
noorte vajadustest ja pere vimalustest lhtuvalt noorele sobiva
huvitegevuse leidmiseks 131 perekonda. 2014. aastal sai projekti
HUKK-AP tulemusel huvitegevuses osaleda 727 riskinoort. Projekti
raames pakutakse huvitegevusi nii puudest tingitud erivajadustega
noortele, maapiirkonna noortele, kelle osalus noorsoots on piiratud
nende elukoha tttu ja noortele, kellel osalemine huvitegevuses on
raskendatud majanduslike probleemide vi mne muu riskiteguri
tttu nende elus (nt kooli- vi kitumisraskused). Projekt HUKK-AP
on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi
Riskilapsed ja noored avatud taotlusvoorust Noorte- ja noorsootorganisatsioonide vime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud.

PILOOTPROJEKT HOOLIV KLASS

Pilootprojekt Hooliv Klass on koolidele suunatud projekt, mis hendab edukalt ldhariduskoolid ja noorsoot eesmrgiga arendada
noorte sotsiaalseid oskuseid ja hoolivust.
Pilootprojekti raames korraldas ENEB koos
koolitajatega (Anne uemaa, Hele Riit-Vllik
ja Siim Vrv) poole aasta jooksul koolitusi 4
Harjumaa kooli 6.-7. klassi noortele ja nende
tugimeeskondadele. Projektis osales kokku
34 tiskasvanut (sh klassijuhatajad, ainepetajad, sotsiaalpedagoogid, kooli pshholoogid, ppalajuhataja, noorsoottajad,
lapsevanem) ja 68 noort. Lisaks koolitustele toetati petajaid ka mentorlusega, mille
eesmrgiks oli klassijuhataja toetamine positiivsete muutuste mrkamisel, ellukutsumisel ning alalhoidmisel. 2014. aastal lbis
koolitusprogrammi 4 kooli: Keila kool, Kostivere kool, Tallinna Mustame Gmnaasium
ja Turba kool. Hooliv Klass plvis 2014. aasta
lpus Haridus- ja Teadusministeeriumi noortevaldkonna aasta koost preemia. Loe
koolide kogemusest ka lk 48-49.

2014. aastal korraldas ENEB 56 koolitustegevust, milles osales 1152 inimest. Sellele lisanduvad 23 vlisriikides
toimunud koolitustegevust, millele ENEB saatis 46 Eesti osalejat. Koolitatavateks olid philiselt noorsoottajad
ja noored (13-30).
Suurim osa ENEB koolitustegevustest keskendus noorsoot alaste pdevuste arendamisele ning Erasmus+:
Euroopa Noored programmi projektide tekke ja kvaliteedi toetamisele. Selleks, et tsta noorteprojektide arvu
ning aidata noortel juda ideest projektini toimus 2014. aastal 5 Idee 24 noorte projektikoolitust. Viiest
koolitusest ks oli suunatud vene keelt knelevatele noortele ja teine puudest vi terviseprobleemist tingitud
erivajadustega noortele.
2014. aastal alustasime ka kahe pikaajalise rahvusvahelise koolitusprogrammiga:
EVS as a Tool for NEETWORK on rahvusvaheline arenguprogramm, mille kigus toetatakse erinevaid
organisatsioone, et tsta nende vimekust kaasata vhemate vimalustega noori Euroopa vabatahtliku teenistusse
ja suurendada seelbi nende noorte thive valmidust. Projektis osalevad Eesti, Lti, Holland, Belgia, Itaalia,
Iirimaa ja Sloveenia.
Level up! on Eesti, Lti, Euroopa Komisjoni ja SALTO koolituse ja koost ressursikeskuse koostprogramm,
mille eesmrk on arendada noorsoottajate pdevusi noorte ppimise ja ppimise analsi toetamisel kasutades
Noortepassi lhenemist. Noortepass on programmi Erasmus+: Euroopa Noored triist, mis aitab analsida,
kirjeldada ja nidata projektides osalemise kaudu pitut nii osalejatele endile kui ka vljapool seisvatele
inimestele.Pikemas perspektiivis on meie soov viia Noortepassi lhenemine ka vljapoole Erasmus+: Euroopa
Noored programmi.

51

JGEVAMAA GMNAASIUMI ERASMUS+ PROJEKT

PRGIB EUROOPA PARIMAKS NOORTEPROJEKTIKS
TEAVITUSTEGEVUSED

Euroopa Komisjon tunnustab 6. mail 2015 Euroopa Noortendala raames Brsselis Erasmus+: Euroopa Noored programmi parimaid projekte le Euroopa.

Ka ENEB infot fookuses olid 2014. aastal just Erasmus+ programmi kivitamisega seotud teavitus- ja
arendustegevused: vanade taotlejate informeerimine muutustest, uute taotlejateni judmine, programmi
phisnumite ja infomaterjalide vlja ttamine.

Eestist prgib Euroopa parima noorteprojekti tiitlile Jgevamaa Gmnaasiumi

osalusprojekt Ettevtlik noor = noor ettevtja?, mis ti kokku ettevtjad,
noored ja poliitikakujundajad selleks, et leida lahendusi ja vimalusi noortele
ettevtlusega alustamiseks ja tegelemiseks Jgevamaal.

Programmi Erasmus+: Euroopa Noored tutvustamiseks toimus 78 inforitust, kus osales 4064 noort ja
noorsoottajat. Inforitused toimusid kikides Eesti maakondades ja nende lbiviimisel oli broole toeks esitlejate
vrgustik. Aasta alguses korraldas ENEB Erasmus+: Euroopa Noored programmi tutvustamiseks 12 infoseminari
kaheteistkmnes Eesti maakonnas (sh kaks venekeelset infoseminari). Lisaks vrustasime eelmisel aastal ka
Gruusia, Moldova ning Islandi noortevaldkonna spetsialiste ning kasvatasime seelbi ka oma rahvusvahelist profiili.
2014. aastal vttis ENEB ette kahe veebilehe (euroopa.noored.ee ja mitteformaalne.ee) ajakohastamise nii sisult
kui vormilt. Mlemad veebid said uue no ja mitmeid uusi funktsionaalsusi (sh blogid, taotlemise kell).
2014. aastal jtkas broo online aastaraamatute koostamise traditsiooni. Seekordne aastaraamat oli eriline
seetttu, et lisaks 2013. aastale, vtsime raamatus kokku ka kogu eelneva Euroopa Noored programmiperioodi
2007-2013. Aastaraamatuga on vimalik tutvuda meie kodulehel: http://euroopa.noored.ee/aastaraamat2013/.

PPEMATERJALIDE ARENDAMINE
2014. aastal andsime vlja noorsoot ajakirja MIHUS 16. numbri, mille teemaks
oli loovus noorsoots ja noortevaldkonnas. Ajakiri lkkab mber mdi, et
loovus on ainult kunstiinimeste prusmaa ja uurib, millised vimalused on
noorsootl loovuse avamiseks ja arendamiseks. MIHUSe kiki numbreid saab
lugeda aadressil: mitteformaalne.ee/opimaterjalid/ajakirjad/.
Aasta lpus valmis ka Erasmus+ projektide elluviimist toetav praktiline infomaterjal Kuidas teha rahvusvahelist
koostd Erasmus+: Euroopa Noored programmis?, mis tutvustab programmi vimalusi ja taotlemise tingimusi ning annab npuniteid projektide kvaliteedi tstmiseks. Lisaks valmis ENEBi eesvedamisel tugimaterjal
Vabatahtliku vastuvtmise ABC ehk kuidas anda endast parim. Tegemist on ksiraamatuga, mille eesmrk on
toetada Euroopa vabatahtliku teenistuse vastuvtvaid organisatsiooneprojektide elluviimisel.
Eelmisel aastal valmis ka Kaasava noorsoot ksiraamatu venekeelne tlge.

52

Projektijuhi Nele Graversoni snul on projekti edu taganud see, et valitud

teema on testi oluline nii noorte kui poliitikute jaoks.
ks selle ja meie eelmise projekti kige olulisem tulemus on minu arvates
see, et poliitikud vtavad noori jrjest enam vrdvrsete partneritena ning
neid ei pea enam veenma, et noorte arvamus on samuti oluline, rgib projektijuht Nele Graverson.
Tema snul on kohalikes poliitikutes tekkinud valmisolek noorte toetamiseks,
kui noored oma ideede ja koostsoovidega ise nende poole prduvad. Veelgi
olulisemaks aga peab Nele seda, et ka noored ise on hakanud rohkem vastutust vtma ning mistavad, et kige rohkem sltub nende enda ja kodukoha
parem tulevik just nende enda initsiatiivist.
Projektis osalenud Jgevamaa Gmnaasiumi pilaneKarolin Kngastleb,
et seminari kigus said noored end otsustajatele positiivselt testada ning
on mrganud, et prast seminari kaasatakse neid palju rohkem erinevatele
koolitustele, ritustele, aruteludesse. Lisaks sain ka enda jaoks kinnitust, et
soovin kindlasti edasi ppida just ettevtlust ja projektijuhtimist, rgib ta.
Jgevamaa gmnaasiumi projekt on heaks niteks valdkondadelesest koostst, sest hise probleemi lahendamiseks panustasid nii ettevtlus- kui
avaliku sektori esindajad koosts noortega. Samuti on vga oluline tulemus
see, et projektis pitut tunnustati ka kooli ppekava raames ning seminaridest osa vtnud noored said oma panuse eest kirja valikkursuse, peab SA
Archimedes Euroopa Noored Eesti broo juhataja Reet Kost oluliseks noorte
mitteformaalse ppimise tunnustamist.
Mdunud aastal prjas Haridus- ja Teadusministeerium Jgevamaa Gmnaasiumi projekti tiitliga aasta tegu noortevaldkonna tunnustussndmusel.

53

HOOLIVA KLASSI PILOOTPROJEKTIS OSALENUD KOOLID: SOOVITAME!

2014. aastal algatatud pilootprojekt Hooliv Klass kujunes igati edukaks. Seda kinnitasid nii projekti
uuringutulemused kui osalejate tagasiside. Kige suuremad positiivsed muutused ilmnesid uuringu phjal
pilaste hinnangus enda heaolule koolis, tlide rahumeelsele lahendamisele, lbisaamisele klassikaaslastega
ja ppimisele kui meeldivale tegevusele. Samuti on pilaste hinnangute vrdluses nha, et programmi
lpuks muutus lastele omasemaks kaaslastele hsti tlemine ja histegevustes osalemine.
Projektis osalenud koolid kirjeldavad oma kogemust:
KOSTIVERE KOOL
Osalesime projektis seetttu, et lapsed ei suuda aeg-ajalt tundides piisavalt keskenduda. Soovisime saavutada seda,
et lapsed arvestaksid ksteisega rohkem, teeksid omavahel koostd ja tuleksid igapevaelus paremini toime.
Projektis osalemise tulemusena paranesid laste koostoskused. Klassis tehakse meeskonnatd kigiga, ei valita
enam seltskondi ega nuriseta. Ka ollakse ksteise suhtes thelepanelikumad, hoolivamad ning omavahelises suhtluses
on probleeme oluliselt vhem. Projektist on juurde saanud kogu kool laiemalt. petajad ei tea ldiselt noorsoot
vimalusi ning projekt andis vimaluse neid tundma ppida.

KEILA KOOL
Meie koolist osales projektis kaks klassi, kellel oli ks klassijuhataja. Lapsed ei saanud omavahel hsti lbi, rivaalitseti ning petajatel oli teinekord neis klassides raske tunde lbi viia. Projektis osalemisega soovisime kahest
klassist tekitada htse meeskonna, suurendada pilastevahelist htekuuluvustunnet ja saada rohkem teada
pilaste tugevatest klgedest. Projekti tulemusena on lapsed omaks vtnud sna hoolimine ja tuletavad seda
ksteisele pidevalt meelde. Olen thele pannud, et ka laste omavahelised suhted klassis on linud paremaks.
Samuti on mrgata, et lapsed on muutunud palju abivalmimaks ning mitte ainult oma klassis vaid kogu koolis.

TURBA KOOL
pilased tid Hooliva klassi koolitusel pitud mngud ja lesanded kooli kaasa ning korraldasid enda initsiatiivil
ja iseseisvalt koolis Hoolivuse peva. Idee meeldis kigile nii vga, et koolis hakatakse samalaadset ritust korraldama igal aastal. Prast projektis osalemist tlevad lapsed ise, et kuulavad teineteist rohkem ega karju enam
ksteisest le, kuna see ei anna midagi juurde. Hoitakse ka rohkem kokku ja arvestatakse teineteisega, kuna see
annab rohkem tulemusi kui vaenutsemine.
MUSTAME GMNAASIUM
Meie klass oli selle poolest eriline, et lastel piraskusi polnud, kuid mrkasin, et aetakse taga vaid edu ja kordaminekuid. Koostd ja ksteise mrkamist ega tunnustamist polnud, igaks seisis pigem iseenda eest. Soovisime
projektis osaleda, et siliks motivatsioon ja pihimu, kuid juurde tuleks ka lastevaheline koost ja hoolivus.
Koolitusel saime aru, kui palju sltub tegelikult petajast. Ka petaja peab hoolima ja mrkama hoolivus peab
olema vastastikune. Koolituste jrgselt pamegi ka petajatega rohkem lapsi mrgata, tunnustada ja kiita. Projekti jrgselt oleme thele pannud, et kui varem lapsed eriti omavahel ei suhelnud ja prast koolipeva lppu lks
igaks oma teed, siis nd minnakse niteks koolist koos koju vi mngitakse koos endiste rivaalidega prast
koolitundide lppu koos.

54

Struktuuritoetuste rakendusksus

Eurotoetuse kasutamine TjaA valdkonnas.

Meie tegemisi:

Hoiab meetmeid: teaduse tippkeskuste arendamine;

riiklik infra; teaduse populariseerimine.

Viimasel aastal oleme keskendunud sellele, et kimasolevad

projektid ja programmid saaksid sujuvalt ja edukalt lpetatud.
Koosts
rakendusasutusega,
oleme 2014. aastal jlginud projektide rahalist edenemist vrrelduna projekti elluviimise ajaga,
eelarve kasutamist ja vljamakseprognooside titmist. Oleme
pidevalt suhelnud toetuse saajatega ning saanud neilt ka kinnituse, et toetus kasutatakse maksimaalselt ra. Toetusi on vimalik
kasutada kuni 2015. aasta lpuni. Soovime olla toetuse saajatele jtkuvalt toeks ning juda
koos soovitud tulemusteni. 2014.
aastal alustasime ka uue perioodi ettevalmistamisega. Perioodil
2014 kuni 2020 on teadusele ja
krgharidusele planeeritud EL
struktuuritoetusi eraldada summas 305,3 miljonit eurot. 2015.
aasta alguses sai valitud ka uued
ametikandjad meetmehoidjad.
Meetmehoidjate lesandeks on
tagada 2014-2020 perioodi meetmetega seotud tegevuste edukas
elluviimine rakendusksuses.

Kolleegid Kristelist: Teeb oma td nii mistuse kui sdamega, kes silitab rahu ka kriitilistes olukordades, suudab
olukordi hinnata ja anda oma panuse mistusprasteks
lahendusteks. Kristel on alati toetuse saajate huvide eest
vljas ja toetab neid igati, tegemata sealjuures jreleandmisi kooskla osas seadustega ning otsides lahendusi
tpselt nii kaua kui vaja. Kristel on ks mitmest toetuspunktist, kellega koos liigutada (meie vikest) maailma.

410,9

328,7

miljonit
eurot

miljonit
eurot

Kogu
eurotoetus

Kasutatud
eurotoetus
(31.12.2014 seisuga)

Hoiab meetmeid: rakendusuuringute

toetamine nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades; valdkondlike
ministeeriumite T&A tegevuse
toetamine ja vimekuse tstmine.

Kristel Meesak
Hoiab meedet: asutuste strateegilise
arengu toetamine ehk ASTRA.

Kolleegid Teast: Kige usinam ja

kompetentsem VMT menetleja.
Kige phjalikum, abivalmim ja
sbralikum kolleeg. Teeb td kiirelt
ja hoolsalt. Aitab alati kaastlisi.

Kolleegid Kadrinist: Kadrin on olnud STRi ridades

vga lhikest aega, kuid tema olemasolu on juba
mrgata! Tema eelnev kogemus, tpsus ja detailide
mrkamine on eeskujuks ja annab kindlustunde, et
tema juhitav tlik saab olema kindlates ktes.

Struktuuritoetuste rakendusksuse kollektiiv:

Tegutseme histe eesmrkide nimel avatult, teeme koostd ja oleme omavahel toetavad!

Menetlesime 506 vljamaksetaotlust

Tegime le 105 paikvaatluse
Lpetatud sai 10 Euroopa
Sotsiaalfondi projekti ja 107 Euroopa
Regionaalarengu Fondi projekti

Projektide tulemusi:
31.12.2014 seisuga
Ehitatud on 13 uut ppe- ning teadushoonet
Kaasajastatud on kokku 5275 ppekohta
Eestis tegutseb 12 teaduse tippkeskust
Loodud vi kaasajastatud on htekokku

Tea Tassa
Kadrin Kergand

Eraldasime toetusi le 75 miljoni euro

777 teadlase tkohad

Rahvusvahelises teadusasutuste

Hoiab meetmeid: krghariduse

erialastipendiumid
nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades; teaduse ja
krghariduse rahvusvahelistumine,
mobiilsuse ja jrelkasvu toetamine.

koosts osaleb le 100 teadlase

Krgkooli tasemel on toimunud 3000 e-kursust,
mille on edukalt lbinud 45

000 ppurit

Lhiajalistel ppejudude tiendkoolitustel

on osalenud le 15

Kolleegid Anust: Kellele on palju

antud, see ka palju jaksab. Toob vlja
vaatenurki raamidest vljaspool
ning on ajaloolise mlu omanik.

600 ppeju

Eesti doktorantide arv doktorikoolides on 2362

Doktorikoolidesse on kaasatud 802

Eesti ja 407 vlisppejudu

Anu Laumets

Ettevtetes on praktiseerinud ligi 2000 lipilast

Teadust populariseerivate telesaadete
keskmine vaadatavus kndib 120

000
57

Niteid
Euroopa Regionaalarengu Fondist
toetatud projektidest

Tartu
Linnavalitsus
ja ajaleht Postimees
korraldasid hiselt konkursi
Aasta tegu 2014. Kmne
aasta olulisema teo hulgas tid
tartlased esile Tartu likooli
uue fsikahoone Physicum
ja Tartu likooli
siirdemeditsiinikeskuse
(SIME).

Projekti nimi: Tartu likooli fsikum

Toetuse saaja: Tartu likool
EL toetussumma: 12 114 432,60 eurot
Ida-Euroopa ndisaegseim fsikahoone Physicum asub Maarjamisa tehnoloogialinnakus. Lisaks sellele, et hoones asub regiooni moodsaim materjaliuuringute keskus, loob Physicumi taristu krgetasemelised vimalused
ka nanotehnolooga alasteks uuringuteks. Fsika instituudi u 13 000 ruutmeetri suurune maja toob hise katuse alla siiani eraldiseisvates hoonetes
tegutsenud ppe- ja teadust. Teadlaste arv, kelle tkohad on uutes vi
kaasajastatud ruumides on 273 ning tudengite arv, kes kasutavad uusi vi
kaasajastatud ruume krgkoolis on 1224.

Projekti nimi: Eesti Maalikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskus

Toetuse saaja: Eesti Maalikool
EL toetussumma: 4 511 994,98 eurot
Projekti tulemusena arendati vlja Taastuvate Loodusvarade Keskus kasuliku
pinnaga le 4335 ruutmeetri, kus asuvad 164 teadlase tkohad. Tudengite
arv, kes kasutavad uusi vi kaasajastatud ruume on 2247. Projekt omab positiivset mju nii keskkonnahoiule, samuti regionaalarengule ja thivele:
projekt aitab kaasa taastuvate loodusvarade mistlikule kasutamisele lbi
vastavate teadussuundade arendamise. Projekti tulemusel on oluliselt paranenud ttingimused, mis tstab teadust kvaliteeti ja annab uue keskusega
seotud vhemalt 102 doktorandile paremad vimalused oma teadusbaasi
ning tervikuna kogu Eesti valdkondliku teaduskompetentsi tstmiseks.
Foto: Eesti Maalikool

Projekti nimi: Uusmeedia labor

Toetuse saaja: Tartu likool
EL toetussumma: 846 155,70 eurot

Foto: Andres Tennus/Tartu likool

Projekti nimi: Tartu likooli siirdemeditsiinikeskuse vljaarendamine

Toetuse saaja: Tartu likool
EL toetussumma: 6 159 462,53 eurot
Moodsaim siirdemeditsiinikeskus (SIME) Phjamaades ja Ida-Euroopas, kus
tehtavad uuringud ja miljoneid eurosid maksev teadusaparatuur loob uue
taseme terviseuuringutes ja arstiteaduses. Majas asus tle ka regiooni
suurim, kuni 32 000 hiirt ja rotti mahutav krgtasemeline katseloomakeskus.
SIME arendab vlja kompleksseid haigusmudeleid pshhiaatriliste, neurodegeneratiivsete ja immuunpletikuliste haiguste ning kasvajate uurimiseks
ravimiarenduse eesmrgil, kasutades selleks kaasaegseid bioloogilise materjali visualiseerimise tehnoloogiaid.

58

Foto: Svetlana Zirnask

Foto: Marge Teder

Tartu likooli Viljandi Kultuuriakadeemia videostuudio pakub kaasaegse

video- ja esitlustehnikaga varustatud polfunktsionaalseid stuudioruume
ning erinevaid multimeedia- ja videoteenuseid. Stuudios on kasutusel statsionaarne greenscreen cyclorama taust, mis vimaldab stuudiot hlpsasti
kasutada nii virtuaalstuudiona kui ka black- vi whiteboxina, kasutades
spetsiaalseid kardinaid ja prandakatteid. See on piltlikult eldes spetsiaalselt
ehitatud kolmest seinast ja prandast koosnev roheliseks vbatud ruum,
mille kik nurgad ja leminekud prandast seintele on marad. Cyclorama
laes on spetsiaalne, htlast valgustust tagav valguspark, mis annab kogu
taustale htlase rohelise tooni ning tagab lugematuid vimalusi virtuaalkeskkondade loomisel.

59

Projekti nimi: Tartu likooli ppelaborid

Toetuse saaja: Tartu likool
EL toetussumma: 683 651,57 eurot
Tartu likool avas vanas anatoomikumis haridusuuenduskeskuse, kus petajakoolituse lbiviimiseks ja uurimiseks on kasutada kaasaegseim esitlusja ppetehnika, sh mitmetasemeline video- ja helisalvestusvimalus, 3D
printer, interaktiivsed projektorid ja puutetundlik laud. Euroopa kontekstis
unikaalsesse atmosfri, vanasse anatoomikumi loodud T haridusuuenduskeskuse eesmrk on viia veelgi krgemale tasemele petajakoolituse
kvaliteet, sh julgustada nii tnaseid kui tulevasi petajaid kasutama enam
innovaatilisi, haridustehnoloogilisi tvahendeid ja ppemeetodeid. Keskuse
heks prioriteediks on tnapevaste tehniliste vimalustega uute ppematerjalide, -vahendite ning fsilise ppekeskkonna loomine, mis aitab muuta
petamist ja ppimist atraktiivsemaks ja thusamaks.

Programmi nimi: Teadlasmobiilsuse programm Mobilitas

Toetuse saaja: Eesti Teadusagentuur SA
EL toetussumma: 17 248 032,43 eurot

Foto: Andres Tennus/Tartu likool

Niteid
Euroopa Sotsiaalfondist
toetatud projektidest

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia plvis seekord

Tartu likooli Eesti Geenivaramu vanemteadur ning sekveneerimise ja genotpiseerimise tuumiklabori juhataja Lili Milan, keda riigipea Toomas Hendrik
Ilves 3. jaanuaril 2015 Kadriorus tunnustas. Juba teist aastat lks Kultuurirahastu preemia programmi Mobilitas teadlasele. Eelmisel aastal plvis
preemia Mobilitase jreldoktor Elmo Tempel. Milani philised uurimisteemad
on inimese genoomika, epigenoomika ja farmakogenoomika, uurides nii tervete indiviidide ravimite lagundamise varieeruvust kui ka haigete ja tervete
indiviidide erinevusi genoomis ning epigenoomis. Lili Milani Mobilitase grandi
juhendajaks oli akadeemik Andres Metspalu.
Foto: Andres Tennus/Tartu likool

Projekti nimi: CO2 heitme vhendamine plemishu

hapnikurikkamaks muutmisega keevkihtkatlas
Toetuse saaja: Tallinna Tehnikalikool
EL toetussumma: 617 095,72 eurot

Foto: Svetlana Zirnask

Programmi nimi: Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm TiPS

Toetuse saaja: Tartu likool
EL toetussumma: 1 081 150,35 eurot

TT soojustehnika instituudi plemisprotsesside uurimisgrupp ehitas uue

katsestendi, mille kasutamine on tulevikuvaateline ja innovatiivne. Stend
vimaldab katseliselt pletada erinevaid ktuseid ja nende segusid 2530
kg/tunnis, haarates katsehalli prandapindalast 25% ruumi ja krgudes kuni
kolmanda korruseni. Stend on varustatud kahe ktusepunkriga, mis tagavad
24-tunnise pidevkatse kestuse. Lisaks on katsestendiga vimalik uurida
erinevate plevkivide plemiskineetikat ning litstuse jkproduktide,
nagu poolkoks ja tuhk, ttlemis- ja jrelkasutust. Samuti uurida ja arendada
olemasolevate tehnoloogiate (TSK, Petroter, Enefit) tahkete soojuskandjate
soojusmassivahetuslikke slmi, nagu tuhajahutid, keevkihtkolded, aerofontnkolded jt.
Foto: Tartu likool

60

Teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi TIPS meeskond koosts Riigikogu kultuurikomisjoni, Rektorite Nukogu ja Eesti Teadusagentuuriga korraldas 5.
novembril konverentsi Eesti teadus meie riigi kestlikkuse hoidjana: vljakutsed ja
vimalused?. Konverentsil said sna erinevad osapooled ettevtjad, teadlased,
lipilased, ministeeriumide ning teaduse ja ettevtluse tugiasutuste esindajad.
Konverents kulmineerus paneelaruteluga teaduse olulisusest Eesti arengule, milles
osalesid riigikogu fraktsioonide esindajad. Konverentsi peasnumina ji klama
kaks teemat. Esiteks valitses nii esinejate kui ka publiku hulgas konsensus, et
Vabariigi Valitsus peaks kindlasti ellu viima Eesti teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni strateegias 20142020 lubatud teaduse rahastamise kasvu 1%-ni
SKP-st. Teiseks peavad teadlased ja likoolid tnasest oluliselt paremini nitama
hiskonnale, mida selle 1% eest vastu saadakse. Siia kuuluvad ksimused hariduse ja rakendusuuringute kvaliteedist, ehk laiemalt teaduse panus hiskonna
arengusse peaks muutuma teadlaste ja likoolide jaoks prioriteediks.

61

archimedese 2014. a eelarve

Projekti nimi: Vikelaevaehituse hisppekava
arendamine koosts ettevtjatega
Toetuse saaja: Tallinna Tehnikalikool
EL toetussumma: 199 875,61 eur
Tallinna Tehnikalikooli Kuressaare Kolledis meretehnika ja vikelaevaehituse
erialal ppides saab tudeng tundma huvitavaid tehnoloogiaid vikelaevade
ehituses ning merel ja rannikul kasutatavaid elektroonikaseadmeid. Rakenduskrgharidusppe eriala lpetaja on merelisi tehnoloogiaid, tootmist ning
turgu tundev insenertehniline ttaja, kes vastavalt ettevtte eriprale suudab valdkonnas kiiresti kohaneda. Tulevikuametid on nt tootmis(protsesside)
juht, tootmisettevtja, vikelaevaehituse insener vi nutikate lahenduste
insener. Praktikapartneriteks on vikelaevaehituse ettevtted Saaremaal ja
Eestis (Baltic Workboats, Saare Paat, Alunaut, Luksusjaht jt). Ettevtluskogemusega praktikute arv, kes on hetkel kaasatud ppetsse koormusega
vhemalt 1 AP on 12.

1. Tulud

EV riigieelarvest

110558050

sh struktuuritoetused ja kaasfinantseerimine

103238982

1.2.

Euroopa Komisjoni jt vlisvahendid

13257834

1.3.

Muud kulude katteallikad

9367628

1.4.

Majandustegevusest laekuv tulu

42983

1.1.

Foto: Eesti Vikelaevaehituse Liit

Tulud kokku

Projekti nimi: Krgkoolide ja ettevtete koost eTervise

tehnoloogia spetsialiste ettevalmistava hisppekava
vljaarendamiseks ja turundamiseks
Toetuse saaja: Tallinna Tehnikalikool
EL toetussumma: 198 977,40 eur

Foto: Tallinna Tehnikalikool

62

Tervishoiutehnoloogia ingliskeelne magistrippekava on ainulaadne nii Eestis

kui kogu Euroopa Liidus. ppekava eesmrk on valmistada ette e-tervishoiutehnoloogia spetsialiste, kes on ppekava lbides omandanud oskusteabe
ttamiseks tervishoiusektori asutustes, tundes eTervise-phiseid infotehnoloogiliste rakenduste eesmrke, lesehitust, funktsionaalsust, meditsiiniinfo
ttlemist, standardiseerimist ja vajaliku info edastamist klientidele ja selle
kasutamist tervishoiunudlusele vastavalt. Tervishoiutehnoloogia magistrippekava loodi konkreetset turunudlust arvestades koosts tstuspartneritega, kes viivad enda ettevtetes lbi ppepraktika ja osalevad magitrit
juhendamisel. Tervishoiutehnoloogia magistripe annab tudengitele vajalikud
teadmised tervishoiujuhtimisest, meditsiini ja patsiendi eriprast, IT ssteemide loomisest e-tervise arendamiseks ning innovatsioonist.

133226495

2. Kulud
2.1.

Juhtimine ja tugitegevused

526884

2.2.

Phitegevused sh

132699611

2.2.1.

Hariduskoost keskus

11315259

2.2.2.

Euroopa Noored Eesti broo

3422003

2.2.3.

Krghariduse arenduskeskus

11033913

2.2.4.

Eesti krghariduse kvaliteediagentuur

1243581

2.2.5.

Struktuuritoetuste rakendusksus

105684855

Kulud kokku

133226495

sh toetused

126887780

63

Sihtasutuse Archimedes ttajad

2014. aastal
Aire Karhu
Alice Liblik
Anastassia Knor
Anna Kuzina
Anne Htt
Annela Hendrikson
Annela Oona
Annely Aasalaid
Annemari Muru
Annika Teder
Anu Angerjas
Anu Laumets
Anu Lepik
Anu Palm
Asse Sild
Carmen Raudsepp
Eero Loonurm
Egle Mtas
Elina Luberg
Ene Kalmets
Ene Palgi
Erika Kolk
Eva Lepik
Eve Toomsalu
Evelin Einla-Polluks
Evelin Koppel
Gunnar Vaht
Hannelore Juhtsalu
Heidy Roosimgi
Helen Jesaar
Helena Paal
Heli Mattisen
Helle Kanep
Helve Rammul
Hely Leppik
Hillar Bauman
Iivika Krillo

64

Indrek Mahla
Inga Lubi
Inga Malva
Jaana Lump
Julia Duh
Kadri Adrat
Kadri Klaos
Kadri Kuus
Kadrin Kergand
Kai Treier
Kaidi Kenkmann
Kaidi-Kerli Krner
Kaie Tamm
Kaire Allas
Kairi Lamp
Kaja Ainsalu
Kaja Smer
Kari Treial
Karin Ruul
Karin vel
Karol Sepik
Katre Merime
Katri Hoogand
Katriin Ranniku
Katrin Kiisler
Katrin Ostrat
Katrina Koha
Keit Kiissel
Kerli Liivak
Kirsi Viikholm-Karu
Kristel Meesak
Kristina Orlova
Ktlin Lepa
Lagle Zobel
Liia Lauri
Liina Kukkur
Liina Thalfeldt

Liis Siimon
Liisi Erlang
Lili Veesaar
Maaja Pontus
Maarja Karjaherm
Made Kirtsi
Maiki Udam
Maire Vaask
Malle Peedo
Marge Kroonme
Marge Kuningas
Marge Teder
Margit Brckel
Margit Puik
Margit Toomsalu
Maria Lindman
Mariann Saaliste
Marianne Vime
Marika Meier
Marina Klementjeva
Maris Prsikivi
Maris Saar
Marit Kannelme-Geerts
Marko Vene
Merike Arpo
Merike Mesaar
Merike Sanglepp
Merike Talli
Merili Martinson
Merili Reismann
Merily Remma
Monika Maamgi
Nele Mets
Olga Orehhova
Pille-Triin Saarma
Piret Koll
Pirje Pant

Priit Vassiljev
Raimond Viiding
Raja Lssenko
Ramia Allev
Raul Ranne
Reet Kost
Regina Borissova
Reti Merila
Riin Seema
Sander Kirsel
Sandra Toim
Siim Vrv
Siiri Sisas
Siret Salm
Svetlana Zirnask
Zita Kirsimaa
Taivo Kurvits
Tea Tassa
Teibi Torm
Terje Henk
Terje Kaelep
Tiia Bach
Tiina Anspal
Tiina Khara
Tiina Lipp
Tiina Raa
Triin Brenner
Tuuli Reiljan
Tuuli Soodla-Tikkerbr
Tnis Eelma
Ulvi Maamees
Urve Vool
Vambola Kesselmann
Viive Oks
Viktoria Toomik
lle Altnurme
lle Kase
lly Enn

archimedese arengukava 2014-2020

Sihtasutuse Archimedes asutas Haridus- ja Teadusministeerium 1997. aastal Eesti haridus- ja teadusssteemi ning noortevaldkonna arendamiseks.
Meie missioon on suurendada organisatsioonide ja inimeste heaolu ning konkurentsivimet, arendades selleks haridus-,
teadus- ja noortevaldkonda.
Oleme Euroopa Liidu ja Eesti haridus-, teadus- ja noortepoliitika meetmete rakendaja, sealhulgas:
riiklike programmide koordineerija ja elluviija
rahvusvaheliste koostprogrammide riiklik agentuur
Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusksus
Eesti krghariduse kvaliteediagentuur
Pikaajalise ja ulatusliku kogemuse toel kogume ning pakume ekspertteadmust kigile haridus-, teadus- ja noortevaldkonna
kvaliteeti ja arengut edendavatele huvigruppidele ning riiklikele eestvedajatele.

PARTNERITE JA SIHTRHMADE KRGE RAHULOLU

KLIENDID

KOMPETENTSED JA RAHULOLEVAD TTAJAD

TTAJAD

SIHIPRANE JA EFEKTIIVNE RAHAKASUTUS

FINANTSID

PROFESSIONAALNE
JA THUS
ORGANISATSIOON

Meie eesmrk on olla professionaalne ja thus organisatsioon.

PROTSESSIDE VASTAVUS NUETELE NING
Meie td suunavad phivrtused:
ORGANISATSVIOONI TOIMEVAJADUSTELE
koost
ppimine ja areng
professionaalsus
usaldusvrsus

PROTSESSID

Meie jaoks thendab see, et:

teeme koostd partnerite ja sihtrhmadega ning organisatsioonisiseselt;
toetame ja tunnustame ppimist ja arengut, nii sihtrhmade kui oma ttajate puhul;
oleme professionaalsed, tugineme oma ts pikaajalisele kogemusele ja teadmusele,
teeme kaalutletud otsuseid, jrgime meie tegevusele seatud nudeid;
tagame oma usaldusvrsuse lbipaistvate toimingute ning huvide konflikti vltimisega.

Tunnustatud rahvusvahelistumise vrtustaja ja eestvedajana esindame Eestit rahvusvahelises koosts partnerorganisatsioonidega ning vrgustikes.
Meie visioon on olla parim partner haridus-, teadus- ja noortevaldkonna arendamisel.

Eesti eesmrgid

EESTI KONKURENTSIVIME KASV

EESTI HISKONNA HEAOLU KASV

Meie tegevust suunavad riiklikul tasandil Eesti konkurentsivime kava Eesti 2020 ja Eesti sstva arengu riiklik strateegia Sstev Eesti 21. Rahvusvahelisel tasandil peame silmas Euroopa Liidu majanduskasvu strateegiat Euroopa 2020.
Meie rakendavate meetmete strateegilised mjueesmrgid on seatud riiklikes ning rahvusvahelistes raamdokumentides,
mjueesmrkide titmist hindavad nende seadjad. Meetmete elluviimisel ning oma tegevuste arendamisel juhindume
jrgmistest valdkondlikest arengukavadest:

Haridus-,
teadus- ja noortevaldkonna eesmrgid

EESTI HARIDUS, TEADUS JA NOORTEVALDKONNA KVALITEEDI KASV,

ORGANISATSIOONIDE JA INIMESTE KONKURENTSIVIME KASV

Eesti elukestva ppe strateegia 2020

Teadmistephine Eesti 2014-2020
Noortevaldkonna arengukava 2014-2020

Meie eesmrk
hiskonnas

TUNNUSTATUD
KVALITEET

TEADMISTEL JA KOOSTL
PHINEV ARENDUSTEGEVUS

SIHIPRASED
INVESTEERINGUD

Oma tegevuste planeerimisel arvestame Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukavas Tark ja tegus rahvas
toodud kaalutlusi.
Meie eesmrk hiskonnas on hoolitseda selle eest, et rakendatavad meetmed ja nende koosmju panustaks haridus-,
teadus- ning noortevaldkonna arengu edufaktoritesse:
1. tunnustatud kvaliteet
2. teadmistel ja koostl phinev arendustegevus

Meie tegevussuunad

KVALITEEDI
HINDAMINE

KOOLITUS
TEGEVUS

TUNNUS
TAMINE

TOETUSTE JA
INVESTEERIN
GUTE VAHEN
DAMINE

TEABE
AVALIKUSTA
MINE JA
JAGAMINE

NORMIDE
VLJA
TTAMINE

NUSTAMINE

PROFESSIONAALNE JA THUS ORGANISATSIOON

3. sihiprased investeeringud.

66

67

Arendame ja hindame sihtasutuse tulemuslikkust neljast aspektist: kliendid, ttajad, finantsid ja protsessid.
Rakendame oma arengukavas toodut:
sihtasutuse juhtimisel;
partnerite ja sihtrhmade teavitamisel meie phendumusest Eesti
haridus-, teadus- ja noortevaldkonna arendamise heaks;
ttajate teadlikkuse suurendamiseks meie histest eesmrkidest.

PROFESSIONAALNE
JA THUS
ORGANISATSIOON

68

KLIENDID

PARTNERITE JA SIHTRHMADE KRGE RAHULOLU

TTAJAD

KOMPETENTSED JA RAHULOLEVAD TTAJAD

FINANTSID

SIHIPRANE JA EFEKTIIVNE RAHAKASUTUS

PROTSESSID

PROTSESSIDE VASTAVUS NUETELE NING

ORGANISATSVIOONI TOIMEVAJADUSTELE

PARTNERITE JA SIHTRHMADE KRGE RAHULOLU

KLIENDID

KOMPETENTSED JA RAHULOLEVAD TTAJAD

TTAJAD

SIHIPRANE JA EFEKTIIVNE RAHAKASUTUS

FINANTSID

PROTSESSIDE VASTAVUS NUETELE NING

ORGANISATSVIOONI TOIMEVAJADUSTELE

PROTSESSID

PROFESSIONAALNE
JA THUS
ORGANISATSIOON

Auditi komitee

SIHTASUTUSE NUKOGU

Siseaudiitor

SIHTASUTUSE JUHATUS
Juhatuse esimees

Juhatuse liige

Tallinna kontor

Tartu kontor

STRATEEGILINE JUHTIMINE

Eesti Krghariduse
Kvaliteediagentuur
Finantsosakond
Finantsjuhtimine

Hariduskoost
keskus

Euroopa Noored
Eesti broo

Krghariduse
arenduskeskus

Struktuuritoetuste
rakendusksus

ldhariduse
broo

Euroopa Noored
projektide ksus

Mobiilsusbroo

Kutsehariduse
broo

Noorsoot
arendamise
ksus

T&A
majanduskeskkonna
arendamise
broo

Primuse broo

Administratiivosaad
Personalijuhtimine

Krghariduse
broo

Dokumendi- ja andmehaldus
igusteenindus
Kommunikatsiooni korraldamine
Infossteemide korraldus

Eduko broo
Vlisturunduse
broo

T&A
inimressursi
arendamise
broo

Tiskasvanuhariduse
broo
Eesti
ENIC/NARIC
keskus
Haridusteabe
broo
KVALITEEDIJUHTIMISSSTEEM

PROTSESSIDE VASTAVUS NUETELE NING

ORGANISATSVIOONI TOIMEVAJADUSTELE

PROTSESSID
www.twitter.com/
ArchimedesEE
www.facebook.com/
Archimedes.ee
www.youtube.com/
sihtasutusarchimedes

SIHTASUTUSE ARCHIMEDES EESMRK HISKONNAS

Eesti eesmrgid

EESTI KONKURENTSIVIME KASV

Haridus-,
teadus- ja noortevaldkonna eesmrgid

Meie eesmrk
hiskonnas

Meie
tegevussuunad

EESTI HISKONNA HEAOLU KASV

EESTI HARIDUS, TEADUS JA NOORTEVALDKONNA KVALITEEDI KASV,

ORGANISATSIOONIDE JA INIMESTE KONKURENTSIVIME KASV

TUNNUSTATUD
KVALITEET

KVALITEEDI
HINDAMINE

KOOLITUS
TEGEVUS

TEADMISTEL JA KOOSTL
PHINEV ARENDUSTEGEVUS

TUNNUS
TAMINE

TOETUSTE JA
INVESTEERIN
GUTE VAHEN
DAMINE

TEABE
AVALIKUSTA
MINE JA
JAGAMINE

PROFESSIONAALNE JA THUS ORGANISATSIOON

EESTI HARIDUSE JA
TEADUSE HEAKS

SIHIPRASED
INVESTEERINGUD

NORMIDE
VLJA
TTAMINE

NUSTAMINE