ARCHIMEDES

Aastaraamat 2011

Vljaandja: Sihtasutus Archimedes www.archimedes.ee Tallinn Koidula 13a 10125 Tallinn Tel 699 9399 Tartu Vike-Turu 8 51013 Tartu Tel 730 0800 ISSN: 1406-7714 Koostaja: Karin Kase Keeletoimetaja: Karol Sepik Kujundus: LaPub O Trkk: Ecoprint

ARCHIMEDES
Aastaraamat 2011

Sisukord
Juhatuse tervitus 6 Elukestva ppe programm 10
ldharidusprogramm Comenius 11 Kutsehariduse programm Leonardo da Vinci 14 Krgharidusprogramm Erasmus 16 Tiskasvanuhariduse programm Grundtvig 19

Hariduspoliitika toetamine 20 Haridusjuhtide ppelhetused 20 Eurydice vrgustik 22 petajakoolituse stipendium 22

Phja- ja baltimaade hariduskoost programm Nordplus 21 Euroopa tunnuskiri uuenduslikele keeleppeprojektidele 24 Eestikeelsete krgkoolipikute programm 25

ENIC/NARIC keskus 26
Haridusdokumentide hindamine ja koostvrgu koduleht 26

Eesti Krghariduse Kvaliteediagentuur 28 Akadeemilised mobiilsustoetused ja stipendiumid 32 Doktorantuur vlismaal 32 Noore petlase stipendium 32 Kristjan Jaagu ja DoRa stipendiumid 33 Krghariduse vlisturundus 36 Krghariduse arendusprogrammid 38

Programm Primus 38 Programm Eduko 41 Hea petaja kuu 43

Euroopa Noored Eesti broo 44 Programm Euroopa Noored 44

Programm Noorsoot kvaliteedi arendamine 45

Teaduskoost keskus 48
Rahvusvaheliste koostprogrammide broo 48 COST vrgustik 49 EURAXESS vrgustik 49 Riiklike programmide broo 50 Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart 50 Eesti Teadusinfossteem 50 Teaduskompetentsi nukogu broo 51

Teaduse populariseerimise ksus 52 TeaMe programm 53 Struktuuritoetuste rakendamine 56

Euroopa Sotsiaalfond 56 Euroopa Regionaalarengufond 58

Archimedes numbrites 59 Archimedese ttajad 59 Archimedese struktuur 60 Archimedese eelarve 2011 61

Hea lugeja!
Kesolevast aastaraamatust leiad levaate Archimedese tegemistest 2011. aastal. Sarnaselt varasemate aastate kokkuvtetele saab elda, et Archimedes on ttanud tistuuridel, kuid mdunud aastal on olnud paljude tegevuste osas ka vimalus vahekokkuvtteid teha ja tulemustest rkida. 2011. aastal judis Archimedeses Eesti Krghariduse Kvaliteediagentuuri korraldamisel lpule leminekuhindamise periood Eesti krghariduses. Alates 1. jaanuarist 2012 saavad Eestis krgharidust pakkuda ainult need krgkoolid, kes said ppekavagruppide hindamisel positiivse tulemuse. Eesti lheb le uuele krghariduse kvaliteedi kindlustamise ssteemile, mis asendab senist ksikute ppekavade akrediteerimist. Vahepealne leminekuhindamine oli vajalik selleks, et riik saaks kinnituse ppe kvaliteedi, ressursside piisavuse ja krgkooli jtkusuutlikkuse kohta. Neli aastat on mdunud Archimedese tegutsemisest perioodi 2007 2013 struktuuritoetuste rakendusksusena. 2011. aasta lpuks on oluline osa teadusele ja krgharidusele planeeritud ligi 460st miljonist eurost kaetud konkreetsete programmide ja projektidega. Kuigi vljamakseid on tehtud kavandatust viksemas mahus, on tnaseks olnud juba ka vimalus esimesi tulemusi hinnata. 2011. aasta novembris ja detsembris viidi lbi teaduse tippkeskuste vahehindamine, mille phjal selgus, et kik seitse 2008. aastal valitud tippkeskust tegutsevad vlisekspertide arvamuse kohaselt teaduslikult vljapaistval tasemel ning vivad tegevusi kavakohaselt jtkata kuni Euroopa Liidu rahastamisperioodi lpuni 2015. aastal. Kui mrkimisvrne osa rakendusksuse eelarvest on suunatud krghariduse ja teaduse taristu edendamiseks, siis tnaseks on jutud planeeritud 19st ehitus- ja renoveerimisprojektist seitse objekti lpetamiseni viia ning kik need on nited tnapeva tingimustele vastavast kaasaegsest ppe- ja tkeskkonnast. 2012. aasta vljamaksete suurendamiseks on Archimedes astunud judsaid samme ka toetuse saajate paremaks nustamiseks ja maksete menetlemise kiirendamiseks. Toredaid saavutusi jb Archimedesel mdunud aastasse veelgi. Euroopa Noored Eesti

broo 2011. aasta tippsndmuseks vib lugeda esmakordselt Eestis toimunud Tool Fairi messi korraldamist. Tegemist oli rahvusvahelise suurritusega, kus noorsoottajad, koolitajad, koolituste korraldajad ja teised noortevaldkonna partnerid jagasid teavet ja kogemusi uutest meetoditest ja ppematerjalidest ts noortega. Tool Fairi enam kui neljakmnes ttoas said osalejad niteks ksteiselt ppida kultuuridevahelise dialoogi soodustamise meetodeid, harjutada ktt foto- ja videokunstis ja vtta osa esindusdemokraatia simulatsioonist. Messil osales le 120 noortega ttava inimese 38st riigist, sealhulgas Euroopast, Balkanimaadest ja Phja-Aafrikast. Hariduskoost keskuse paljudest tegemistest vib vlja tuua Teeviida messil avatud paviljoni Maailm valla Move in Europe, mis tutvustas noortele Euroopas ppimise, ttamise ja rahvusvahelise koost vimalusi. Krghariduse arenduskeskuse aastarituseks saab nimetada oktoobris toimunud krgharidusfoorumit Maailmale avatud likool, kus keskenduti rahvusvahelistumise mjudele krgkoolis, vaadates Eesti inimeste toimetulekut leilm-

ses konkurentsis ning siinsete krgkoolide avatust vljastpoolt tulijatele. Sel aastal sai alguse ka uue Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2014+ planeerimine. Teaduskoost keskuse korraldatud konverents Eesti Horisont 2020 avas akna Euroopa teaduspoliitika kujundamise tulevikku. Konverentsil tehti tagasivaade teaduse 7. raamprogrammi senistele tulemustele ning arutati Eesti vimalusi Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse poliitika kujundamisel. Ettevalmistusi uue eelarveperioodi kavandamiseks hakkasime tegema ka asutusesiseselt. Juhatus algatas sihtasutuse strateegia ajakohastamise, mille kigus analsiti organisatsiooni tnaseid tugevusi ja nrkusi ning ttati vlja juhtimisindikaatorid. Alguse sai arutelu Archimedes 2020 visiooni kujundamisel, mis jtkub hes koostpartneritega kesoleval aastal. Kuid mdunud aasta ti Archimedesele kaasa ka ettevalmistuse heks tsiseks muutuseks. 23. veebruaril 2011 vttis Riigikogu vastu Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse

muutmise seaduse, millega otsustati teadust paremaks korraldamiseks luua Eestisse Teadusagentuur. Alates 1. mrtsist 2012 jtkab Sihtasutuse Archimedes Teaduskoost keskus td Eesti Teadusagentuuri koosseisus. Sihtasutuses lpetavad tegevuse: Eesti Teadusinfossteemi broo Teaduse populariseerimise tegevused Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi tegevuse koordineerimine COST koostprogrammide alane nustamine Riiklikud programmid TeaMe, KESTA ja TerVe ning Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart.

Kuid nagu iga lpp on millegi algus, saab kindlasti sellestki muutusest alguse kevadiselt vrske ja teadust korraldamise kvaliteedilt tiesti uuel tasemel koost Archimedese ja Teadusagentuuri vahel. Juba mrgitud tegevustest ja paljust muust tuleb aga tpsemalt juttu juba jrgnevatel leheklgedel.

Eve Sild Rait Toompere

Sihtasutuse juhatus

Meie missioon:

e arengukeskkonna, Loom da Eesti hariduse mis aitab taga konkurentsivime ja teaduse maailmas!

10

ElukEst va ppE progr amm

Elukestva ppe programm H

ariduskoost keskuse tellimusel hindas InterAct Projektid & Koolitus O, kuidas on rahvusvahelistel koolitustel osalemine mjutanud Eesti haridusttajaid ja nende asutusi. Vaatluse all olid ajavahemikus 2007-2010 Comeniuse, Erasmuse, Leonardo da Vinci, Grundtvigi ja haridusjuhtide ppelhetuste programmi toel pirndes osalenud haridusttajad. Hinnangust selgus, et lhiajalises ehk kuni kuuendalases pirndes on nelja aasta jooksul osalenud ligi 1800 Eesti haridusttajat. Uuringu tulemused olid rmustavad ja kinnitasid meie kogemust, et suur enamus jb oma pirndes kiguga vga rahule. Aasta suursndmuseks kujunes koos Euroopa Komisjoniga Teeviida raames korraldatud eriprojekt Maailm valla - Move in Europe", kus huvilistele tutvustati vimalusi pingute, ttamise, vabatahtlikuna tegutsemise ja rahvusvahelise koost vallas eelkige Euroo-

pas, kuid ka mujal maailmas. Kaasatud oli 50 haridusalast projekti Eestist, Ltist ja Leedust, Youth on the Move algatuse saadik Eestis Rasmus Kaljujrv ning mitmeid huvitavaid esinejaid. Tunnustamaks oma tublisid partnereid, autasustasime Koost kuldunaga rahvusvahelises koosts vljapaistvaid tulemusi saavutanud haridusasutusi. Koost kulduna 2011 ja rahalise preemia said Valga Gmnaasium, Tallinna Vana-Kalamaja Tiskasvanute Gmnaasium, Luua Metsanduskool ja Tallinna Tervishoiu Krgkool.

ElukEst va ppE progr amm

11

Comeniuse d ja tiendkoolitustoetuse koostprojektid 2 0 08-2 011

200 150 100 50 0 Rahastatud Taotlused Rahastatud Taotlused Taotlused Rahastatud Taotlused Rahastatud 2008 2009 2010 2011 81 106 43 63 103 50 160 123 77 159 53 90 58

144

144 68 Koostprojektid Tiendkoolitus

ldharidusprogramm Comenius
www.archimedes.ee/comenius Comeniuse tegevused on Eesti koolide jaoks endiselt populaarsed ning nudlus toetuste jrele on aasta-aastalt kasvanud. Koolide koostprojektide taotlusi esitati 2011. aastal 22% rohkem kui eelneval aastal. Kokku rahastati 58 projekti summas 1062 000 eurot. Tienduskoolitustel osalemiseks saatis oma taotluse 144 petajat ning toetada oli neist

vimalik 69 kogusummas 136629 eurot. Enimvalitud sihtriigiks oli endiselt keelepetajate esimene valik Inglismaa (ks kolmandik toetatud taotlustest), jrgnevad Austria, Kreeka, Itaalia ja Trgi. Rahvusvaheline regionaalne koost maakondade, valdade ja linnade haridusosakondade/ ametite vahel Comeniuse Regio programmi nol hakkab tasapisi populaarsust vitma. 2011. aastal oli Regio kolmas taotlusthtaeg, mis nitas taotluste varasemast paremat kvaliteeti ja oli ka arvuliselt seni kige suurem.

12

ElukEst va ppE progr amm

Taotlusi laekus viis, rahastati nelja taotlust kogusummas 99327 eurot. Tulevaste petajate koolipraktikale esitatud ja toetatud taotluste suhe on psinud paar aastat stabiilne, esitati 15 ja rahastati 13 taotlust. Hsti toimib koost likoolide VTA koordinaatorite ja praktikajuhendajatega, et vlismaal sooritatud praktika lheks arvesse vastavalt likoolide nudmistele. 2011/2012 ppeaastal pivad ldhariduskoolide pilaste pirnde raames kaks Vndra Gmnaasiumi pilast Hispaanias, kaks Miina Hrma Gmnaasiumi pilast Prantsusmaal ja kolm Viljandi Maagmnaasiumi pilast Itaalias. Eesti pilaste pirnnet toetati kokku ligi 13 000 euroga. Vndra Gmnaasiumi ja Miina Hrma Gmnaasiumi pirnne oli kahepoolne, see thendab, et Eesti koolid vrustasid sama palju pilasi vlismaalt, kui nad vlja saatsid.

Vliskoolitused avardavad silmaringi rookatusest robotiehituseni

Lauri ViLibert, Tallinna Kristiine Gmnaasium Olin osalenud Eesti lbiviidavatel robotiehituse koolitustel, kuid tundsin end selle valdkonna petamises jtkuvalt ebapdevana. Juhuse tahtel avastasin enda jaoks Comeniuse tiendkoolitusprogrammi ning sealt ka tpselt minu ootustele vastava koolituse. Esmapilgul tundus koolitustaotluse koostamine hirmutav ja letamatu brokraatia, kuid kui ma asusin seda phendunumalt uurima, siis selgus, et esmamulje oli eksitav. Peagi sain teate, et minu taotlus on rahuldatud ja minu tiendkoolitus saab finantseeringu.

13

Koolituselt naastes olin enesekindlam ja tis teotahet seda teemat oma klassitundides rakendada ja seelbi ka end edasi arendada. Koosts kooli juhtkonnaga soetasin esimesed robotiehituskomplektid, tutvustasin oma kogemusi kolleegidele ning kaasasin ka edasisse arendusprotsessi kooli fsikapetaja. Ndseks, kus koolitusest on mdas umbes pool aastat, on kes esimesed tulemused. Robotiehitus leiab rakendamist nii fsika kui ka tehnoloogia tundides ja pilastele see meeldib. Kuu aja eest osalesid meie pilased rahvusvahelise robotiehitusvistluse First Lego League Eesti eelvoorus ning 24 osavtja seas saavutati auhinnaline 3. koht ning plviti ka eripreemia. Lisaks oleme koostamas koosts partnerkoolidega vlisriikidest jrgmist robotiehitusprojekti. Olles need 9 peva koos kolleegidega erinevatest riikidest, sain juurde rahvusvahelisi kontakte, omandasin teadmisi teiste riikide haridusssteemide kohta ja arendasin mrgatavalt oma inglise keele oskust. Lisaks sai mulle selgeks, et meil kigil on teineteiselt palju ppida ja teistele ka palju petada. Olgu selleks koolituseks siis robotiehitus Kreekas vi rookatuse ehitus Eestis!

Asusin juuli keskpaigas teele, sihtkohaks Kreeta likool. Kohale judes tabas mind positiivne llatus: avatud ja rmsameelsed lektorid, jutukad kolleegid erinevatest riikidest, soe kliima ja muidugi Kreeka kk ja kultuur. Koolitus kestis kokku heksa peva. Selle kigus konstrueerisid osalejad mitu lihtsamat ja keerukamat robotit, lisaks anti teoreetiline levaade robootika ajaloost, robootika kasutusvaldkondadest tnapeval ja tutvustati vimalikke rakendusvaldkondi tulevikus. Selgitati robotipetuse vajalikkust koolis, selle mju pilaste arengule erinevates vanusegruppides ning ksitleti mitmeid lhenemisviise nii pilase kui ka robootika seisukohalt.

14

ElukEst va ppE progr amm

Kutsehariduse programm Leonardo da Vinci

www.archimedes.ee/leonardo Leonardo programm toetab: pirndeprojekte ppuritele, kutseppespetsialistidele ning ettevtete ttajatele koostprojekte, mis keskenduvad asutustevahelisele koostle uuendussiirdeprojekte, vahendavad kvaliteetseid kutsealase koolituse tooteid hest riigist teise pirndeprojekte laekus programmile 67, neist toetati 52 kogusummas ligi 1,3 miljonit eurot. Koostprojektid hlmavad Leonardos koha uuendussiirde ja pirnde vahel, luues ppeasutustele uusi vimalusi institutsionaalseks arenguks. 2011. aastal esitati 48 projektitaotlust, neist finantseeriti seitset koostprojekti summas 103000 eurot. Uuendussiirdeprojektide taotlusi esitati 6 ning rahastati kaht projekti summas 335 002 eurot.

Leonardo programmi phisndmus oli 11. 14. septembril toimunud kontaktseminar teemal Matching labour market supply with labour market demands (Tturu pakkumiste ja nudmiste sobitamine). Uudse tegevusena pakkusime osalejatele vimalust klastada viimasel seminaripeval Tallinna kutseppeasutusi, seda vimalust kasutasid peaaegu pooled.

15

Uuendussiirdeprojekt hendab arvutid ja tpingid

Kaasaegse masina-, metalli- ja aparaaditstuse ettevtte tootlikkuse, paindlikkuse ja toodangu kvaliteedi mrab ra arvjuhtimisega seadmete kasutamise ja ksitsemise oskus. HKK Leonardo da Vinci programmi toetusel viidi Tallinna Tehnikakrgkooli mehhaanikateaduskonna poolt ellu uuendussiirdeprojekt Arvjuhtimise kompetentsikeskus virtuaaltarkvara kasutamisega. Projekti philiseks mrksnaks viks olla SYMplus tarkvaral phinev innovaatiline tehnoloogiasiire, mille olulisimaks tulemuseks on litents eesti keelekeskkonda toodud SYMplus tarkvara koolituseesmrkidel kasutamiseks. Lisaks loodi projekti kigus tarkvarapaketi kasutamiseks vajalik neljakeelne (eesti, vene, inglise ja saksa keel) Microsoft Access 2007 keskkonnas toimiv snastik 650 mrksnaga. Saksa firma R.&S. Kelleri loodud tarkvara vimaldab oluliselt tsta ppeprotsessi efektiivsust. Alates 2012. aastast on ppurite ksutuses kvaliteetselt illustreeritud arvjuhtimisega tpinkide tvihikud, mida toetavad simulatsiooniprogrammid arvutis. SYMplus

on ttatud vlja freesimise ja treimise tehnoloogiatele ning kujutab endast smbioosi tarkvara moodulitest ja arvjuhtimisega tpinkide enimlevinud tootjate (niteks Siemens ja Fanuc) juhtimisssteemide simulaatorist. ppeprotsess toimub virtuaalses tootmiskeskkonnas, materjalide ttlemise programmid koostavad ppurid arvutis. Jlgida saab detaili paigaldust, kinnitust, triista ja detaili liikumit jne. Nii ppur kui ppejud saavad loodud programme ppeklassis asuval tkohal virtuaalselt kontrollida ning korrigeerida. Sellega vlistatakse tpingi ja triista sagedased vigastused, mis tekivad ttlemisprogrammide koostamisel tpingis. Projekti tulemust saavad nii taseme- kui tiendppeks kasutada kik Eesti mehhatroonika ja CNC pinkidega tegelevad ppeasutused ja ettevtted: 26. aprillil 2011 tutvustati laiemale avalikkusele Tallinna Tehnikakrgkooli arvjuhimise kompetentsikeskust ja 13. detsembril avati Tallinna Tehnikakrgkooli liketde labor.

Vaata ka videot aadressil:

http://vimeo.com/35135335

16

ElukEst va ppE progr amm

Krgharidusprogramm Erasmus
www.archimedes.ee/erasmus Eesti kuulub jtkuvalt nende riikide hulka, kus lipilaste pirnne pidevalt kasvab 2010/2011. ppeaastal letas vljaminevate lipilaste arv tuhande piiri ehk Erasmus programmiga ppis vlismaal 1029 lipilast. 2010/2011. ppeaastal osales programmis 24 krgkooli. Programmi tegevusteks jagati kokku 3,36 miljonit eurot, millest ligi 8,4% moodustas Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasfinantseering. Suurima osalusaktiivsusega paistsid silma Tartu Krgem Kunstikool (8,9%), Eesti Kunstiakadeemia (6,8%), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (6,2%) ja Eesti Lennuakadeemia (3,6%). Sissetulevate ja vljaminevate lipilaste koguarv on endiselt heas tasakaalus (vastavalt 788 ja 1029 lipilast). ppejudude ja personali pirnne on Eestis jtkuvalt aktiivne, 2010/2011. ppeaastal 432 inimest.

Erasmus lipilaste vahetus 2000/2001 - 2011/2012

**nu mbr id on esia lgsed, koondstatistika veel puudub

Sissetulevatele lipilastele korraldati Eesti krgkoolide poolt 7 eesti keele intensiivkursust. Kokku on vimalik kursustel osaleda 112 Eestisse ppima tuleval Erasmuse lipilasel. 2011. aastal esitati 12 Erasmuse intensiivprojekti taotlust ning neist otsustati toetada seitset projekti kogusummas 171 309 EUR. 2011. aasta mrtsis kuulutas Euroopa Komisjon vlja Erasmuse programmi 25. aastapeva riiklike saadikute konkursi 2012. aastaks. Eestist valiti saadikuteks Tallinna likooli lipilane Helen Margus ja Tallinna likooli ppejud Sirje Virkus. Saadikute lesanne on programmi reklaamimine ja nhtavuse suurendamine 2012. aastal toimuvatel juubeliaasta ritustel.

ElukEst va ppE progr amm

17

Mobiilsus vlja
1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012** Kokku 183 255 274 304 305 444 511 572 717 761 939 1029 1063 7357

Sh ppurid vlja
183 255 274 304 305 444 511 572 595 551 725 788 789 6296

Sh prakt ikandid vlja

Mobiilsus sisse
53 84 115 170 166 273 371 489

122 210 214 241 274 1061

619 701 767 815* 4623

Riiklikud saadikud tutvustavad 25-aastaseks saanud Erasmus programmi

Seoses Erasmuse programmi 25. aastapevaga kuulutas Euroopa Komisjon 2011. aasta mrtsi algul vlja konkursi programmi riiklike saadikute leidmiseks kikidest programmis osalevatest riikidest. Igast riigist valiti ks saadik lipilaste ja ks saadik ppejudude vi likooli ttajate hulgast. Euroopa Komisjon tagas siinkohal vastavalt vimalustele tasakaalu meeste ja naiste, p-

pijate ja praktikantide ning ppejudude ja ttajate vahel. Lpliku valiku kriteeriumiks kujunes vahetuse sihtkoha erilisus, tegevusvaldkond ja taotluse unikaalsus. Saadikute lesandeks on Erasmus programmi reklaamimine ja nhtavuse suurendamine juubeliaastal, osaledes erinevatel, nii Euroopas kui riiklikul tasandil korraldatavatel, konverentsidel ja muudel ritustel. Lisaks avaldatakse saadikuid tutvustavad artiklid Euroopa Liidu ametlikul kodulehel ja aastapeva broris. Valitud saadikutega tehakse ka videoklipid.

18

Eesti Erasmus saadikud:

SIRjE VIRKUS Tallinna likoolist on Erasmus programmis ppejuna/ttajana osalenud juba alates 2000. aastast. Sirje on lbi aegade olnud ks aktiivsemaid rahvusvahelistumise protsessi edasiviijaid Tallinna likoolis. Erasmus ppejuna on ta viinud ppetd lbi vga paljudes erinevates partnerlikoolides le Euroopa. Erasmus programmi alased tegevused on seni ja on ka tulevikus olulised Tallinna likooli ja TL Infoteaduste Instituudi rahvusvaheliste eesmrkide saavutamisel. Sirje aktiivne t Erasmus programmi raames on tugevalt kaasa aidanud terve likooli arengule.

HELEN MaRgUS Helen lpetas Tallinna likooli pshholoogia eriala, 2005. aastal ppis ta viis kuud Erasmus vahetuslipilasena Kreekas Ioannina likoolis. Enne vlispingute algust kandideeris Helen kreeka keele kursustele Thessalonikis, mis andis talle vimaluse elada kahes erinevas Kreeka linnas ning tutvuda kahe erineva vlislikooliga. Helen hindab oma Erasmuse kogemust vga krgelt, sest see aitas tal areneda paremaks suhtlejaks ning petas olema avatud ja tolerantne teiste rahvuste suhtes.

ElukEst va ppE progr amm

19

Tiskasvanuhariduse programm Grundtvig

www.archimedes.ee/grundtvig 2011. aastal kasvasid taotluste arvud programmis ligi veerandi vrra, seda eriti koolituskursuste ja koostprojektide osas. Grundtvigi programmi kogueelarve kasvas 4% ja moodustas 426 000 eurot. Tiskasvanuhariduse valdkonna ttajate tienduskoolitusteks eraldati toetusi 31 inimesele. Programmile esitati 70 pikoostprojekti taotlust, millest toetati 21 projekti. Viimasel ajal on Grundtvig broo hakanud Eesti vimalikke juhtpartnereid intensiivsemalt nustama ja koolitama ja see t on ka vilja kandnud Eestist esitatud juhtpartnerite taotluste arv on kasvanud ja neist kaks Eesti Kirjanike Muuseumide hing ja Sokuturi MT said ka toetust. piringide taotlusi esitati kokku 9 ning rahvusvahelisse piringide kataloogi psesid 2 Eesti projekti. Toetatud piringid paistsid silma omanoliste ja seni esindamata teemade poolest: inimsbraliku linnaruumi kujunemine ja areng (Linnalabor MT) ning reala vikese kultuuri ja traditsioonide silitamine

vene vanausuliste nitel (Virumaa Koolituskeskus MT). 2011. aasta suveks valmis Euroopa Komisjoni tellitud Grundtvigi piringide le-Euroopaline uuring, mis vttis kokku uue tegevuse kahe esimese aasta tulemused. Vib endiselt kindlalt vita, et piringid on ks populaarsemaid 2009. aastal alustanud uutest tegevustest programmis. See on ka ainus Grundtvigi alltegevus, mis on otse avatud kigile Euroopa tiskasvanutele, kes soovivad end oma huvialades arendada. Enim rahastatakse selliseid pitubasid, mis toetavad vhemate vimalustega eurooplaste sotsiaalseid- ja phioskusi. Grundtvigi eakate (50+) vabatahtliku teenistuse taotlusvoorus esitati 7 projekti, millest toetati hte organisatsiooni. Nii on alanud koost Viljandimaa Vabatahtlike Keskuse ja Poola Olsztyni linna kunstnike assotsiatsiooni vahel, mille kigus vahetatakse jrgmistel suvedel le viiekmneaastasi vabatahtlikke mlema linna keskaja pevade organiseerimisel. Huvi eakate vabatahtliku tegevuse projektide vastu on viimasel aastal tusnud, kuid siiski veel vga paljud tiskasvanute koolitusasutused ei ne eakate vlisvabatahtlike kaasamist oma asutuse tsse kui ainulaadset vimalust oma kogukonna arendamisel.

20

hariduspoliitik a toEtaminE

Hariduspoliitika toetamine
Haridusjuhtide ppelhetused
www.archimedes.ee/haridusjuhid

aridusjuhtide ppelhetuste programm edendab Euroopa riikide koostd hariduspoliitika kujundamisel ja hariduse juhtimisel. hendalase vlislhetuse raames saavad koolijuhid, haridusametnikud ja teised hariduse arendamisega seotud asutuste esindajad le Euroopa vahetada kogemusi ja vrrelda riikide erinevaid lhenemisi hariduspoliitika eri aspektides.

2011. aastal esitati ppelhetusel osalemiseks 63 taotlust, toetus eraldati 31 inimesele. Populaarsemad sihtriigid olid endiselt Suurbritannia ja Saksamaa. Eestis toimub 2011/2012. ppeaastal kolm ppelhetust. 19. 23. septembril korraldas Tallinna Haridusamet ppelhetuse teemal Development of management and quality systems of educational institutions in Tallinn municipality (Tallinna linna haridusasutuste juhtimis- ja kvaliteedissteemide arendamine), jagades jagas kogemusi, kuidas kohalik omavalitsus saab olla edukas koolide suunaja ja arendaja detsentraliseeritud haridusmudeli korral.

21

Tallinnas toimus heade kogemuste vahetamise ndal

MEELIS KoNd, Tallinna Haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor 19.-23.septembril 2011 oli Tallinna Haridusametil heameel vrustada 13 vlisriikide haridusjuhti, kelle seas olid koolijuhid, ppealajuhatajad, omavalitsuste haridusametnikud ja kooliinspektorid Austriast, Belgiast, Hispaaniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Rumeeniast, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Portugalist. Kuna hariduse kvaliteedi temaatika on nii Eestis kui ka Euroopas pikka aega olnud oluline hariduspoliitilise arutelu objekt, siis otsustasime korraldada ppelhetuse teemal juhtimise ja kvaliteedi tagamise ssteemide arendamine Tallinna haridusasutustes. Lisaks Eesti kohta saadud teadmistele jagasid klalised oma esinemistes parimat praktikat oma riigist ja oma asutusest. ppelhetus vimaldas osalejatel veenduda, et vaatamata sellele, et haridusssteemid on riigiti erinevad, on toimumas suundumused detsentra-

liseeritud haridusmudeli suunas, kus ha enam igusi ja vastutust on kohalikul ja kooli tasandil ja kus vlishindamine ja inspekteerimine on loovutamas kohta sisehindamisele. Taolise lhetuse vrtus on nii korraldajale kui ka osalejale ennekike selles, et lhikese aja jooksul, klastamata mitmeid riike ja maid, on vimalus saada hulganisti teavet ja hid mtteid uuendusteks hariduses riigi, omavalitsuse vi ppeasutuse tasandil. Esimest korda korraldas Tallinna Haridusamet Euroopa haridusjuhtidele ppealhetuse 2008. aastal.

22

hariduspoliitik a toEtaminE

Eurydice vrgustik
Euroopa haridusteabe vrgustiku Eurydice tegevuse eesmrk on koguda Euroopa Liidu liikmesriikide, EFTA/EEA maade ja kandidaatriikide vrreldavat haridusteavet ja teha see huvilistele kttesaadavaks nii publikatsioonidena kui ka Interneti vahendusel. 2011. aasta detsembris avati pidulikult Eurypedia Euroopa haridusssteemide entsklopeedia, mida pidevalt uuendatakse ja tiendatakse. Eurypedia hlmab 38 haridusssteemi ning sisaldab le 5000 artikli, info on kttesaadav nii teemade kui riikide kaupa. Eraldi peatkk annab levaate muudatustest riikide seadusandluses, sh eriti reformidest, mis seotud Euroopa Liidu strateegia ET 2020 elluviimisega. Suur osa Eurydice Eesti programmi tegevustest 2011. aastal oli seotud eelkige Eesti haridusssteemi levaate koostamisega Eurypedia tarbeks, mis hlmas 14 peatkki ehk le 100 artikli nii eesti kui inglise keeles.

HTM petajakoolituse stipendium

2011. aastal oli eelistatud sihtgrupp loodus-, tppis- ja tehnoloogia petajakoolituse ppekaval ppivad lipilased. Konkursile laekunud 323 taotluse hulgast otsustas stipendiumi nukogu eraldada 88 stipendiumi kogusummas 113444 eurot.

hariduspoliitik a toEtaminE

23

Phja- ja Baltimaade hariduskoost Nordplus programm

www.archimedes.ee/nordplus 2011. aastal lppesid Nordplus programmi esimesed 4 aastat ning Phjamaade Ministrite nukogu kuulutas vlja programmi uue perioodi aastateks 2012 2016. Nelja aasta tulemuste phjal vib elda, et sna Nordplus on Eesti haridusringkondades tuntuks saanud. Vrreldes teiste Balti riikidega on Eesti olnud asutuste arvu poolest kige aktiivsem osaleja programmis, seda vaatamata oma oluliselt viksemale elanike arvule. Eesti asutused on aastatel 2008 2011 kokku koordineerinud 62 projekti ehk 3,5% kikidest Nordplus programmi projektidest. Kokku on Eesti asutused osalenud Nordplus programmi projektides kas koordinaatori vi partnerina 470 korral.

Esimese perioodi lpu puhul valmis Nordplus programmi tulemusi ja parimaid projektiniteid tutvustav trkis, millega saab tutvuda meie kodulehel.

24

hariduspoliitik a toEtaminE

Euroopa tunnuskiri uuenduslikele keeleppeprojektidele

Euroopa Komisjon kehtestas 2011. aasta konkursi eelisteemadeks keeleppe vimaluste loomise uussaabujatele ja erialakeele oskuse arendamise. Konkursile laekus 22 taotlust, neist ainult ks esimesest teemavaldkonnast. rii otsustas vlja anda kolm preemiat, arvestades preemiafondi suurust ja esitatud taotluste arvu ning kvaliteeti. Tunnuskirja ja rahalise preemia said: Sisekaitseakadeemia ainulaadse ja innovaatilise elektroonilise keeleppe tarkvara Keelerobot loomise eest; Tallinna Teeninduskool majutus- ja teenindusvaldkonna internetiphise eesti keele ja kultuuri ppevara Becult Extend loomise eest; Tartu likooli keelekeskus piobjektide sarja Ruumi thendusega prepositsioonid, postpositsioonid ja verbid vljattamise eest. Kultuuriaastat silmas pidades otsustas rii ra mrkida tunnuskirjaga Tallinna isme Gmnaasiumi projekti Tallinn Berliin: eesti saksa kultuuri lhisnastik.

hariduspoliitik a toEtaminE

25

Eestikeelsete krgkoolipikute programm

Programmi neljandal tegevusaastal jtkusid tegevused eestikeelsete pikuksikirjade koostamise ja vljaandmise osas. 2011. a ilmus trkist 6 pikut:
Enno Reinsa lu Eesti mendus Eesti Fsika Seltsi tlkepik ldfsika I osa

Aasta lpus kuulutati vlja uus konkurss 2012. aastaks ning parima 2011. aastal ilmunud krgkoolipiku konkurss, mille tulemused avaldatakse emakeelepeval 2012. Parima 2010. aastal ilmunud krgkoolipiku auhinna plvisid eelmisel aastal vrdsete hletustulemustega 2 pikut Ain Raali Farmakognoosia ja Endel Laulu ja autorite kollektiivi poolt koostatud Eesti kooli ajalugu II kide.

Toivo Jrvise Veterinaarparasitoloogia

Arvo Otsa Soojustehnika

Leif Kalevi ja autorite kollektiivi Politoloogia ja valitsemise alused

Leif Kalevi ja autorite kollektiivi Politoloogia ja valitsemise alused

Leif Kalevi ja autorite kollektiivi Politoloogia ja valitsemise alused

26

EEsti EniC/nariC kEskus

Eesti ENIC/NARIC keskus

Haridusdokumentide hindamine ja koostvrgu koduleht
www.enic-naric.net 2011. aastal esitati keskusele hindamiseks ja vastavuse mramiseks 827 haridust tendavat dokumenti kokku 81 vlisriigist. Enim esitati hindamiseks Venemaa, endise NSV Liidu, Soome, USA, Ukraina ja Gruusia haridusdokumente. Mdunud aastal tehti keskusele 1396 pringut, mis puudutasid vlisriikide ja Eesti

esti ENIC/NARIC Keskus (Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus) on Sihtasutuse Archimedes struktuuriksus, mis kuulub Euroopa Nukogu, UNESCO ja Euroopa Komisjoni koostvrkudesse ENIC ja NARIC. Need rahvusvahelised vrgustikud tegelevad vlisriigi diplomite, tunnistuste ja kraadide hindamisega, tunnustamisalase nustamisega ja krgharidusalase informatsiooni jagamisega. Euroopa Nukogu, Euroopa Komisjoni ja UNESCO algatusel on loodud ENIC/NARIC koostvrgu koduleht www.enic-naric.net, mis on oluline tvahend ja infoallikas koostvrkude liikmetele, kvalifikatsioonide hindajatele ja nende omanikele.

EEsti EniC/nariC kEskus

27

haridusssteeme, krgkoole, kvalifikatsioone, tunnustamist reguleerivaid dokumente ning tunnustamise phimtteid. Nii pringute kui ka hindamiseks esitatud haridusdokumentide arv on vrreldes eelmiste aastatega suurenenud. Kutsealase tunnustamise osas tidab Eesti ENIC/NARIC keskus kontaktpunkti lesandeid, milleks on kutsealase tunnustamise taotlejate edasisuunamine pdevate asutuste poole ning kutsealase tunnustamise protseduurist teavitamine. 2011. aastal prduti keskuse poole eelkige huviga saada infot kutsealase tunnustamise ldphimtetest ning tervishoiu- ja petajakutsest. Keskus annab krgkoolidele muuhulgas teavet ja nu ka akadeemilise iendi ja ingliskeelse lisadokumendi Diploma Supplement titmise kohta. Seoses sellega uuendati akadeemilise iendi titmise juhendit, mis hakkas kehtima alates 1. jaanuarist 2012 vlja antavatele diplomitele.

Kuna keskusel on pikaajaline kogemus Venemaa diplomite hindamisel, osaleti rahvusvahelistel seminaridel ettekannetega, mis ksitlesid Venemaa krgharidusssteemi, kvalifikatsioone, diplomite mki ning vltsingute tuvastamist.

European Network of National Infor mation Centres on Academic Recognition and Mobility

ENIC

National Academic Recognition Infor mation Centres

NARIC

28

EEsti krgharidusE k valitEEdiagEntuur

Eesti Krghariduse Kvaliteediagentuur

ekka.archimedes.ee

leminekuhindamine judis lpule

leminekuhindamise otsuse
7% 20% 73%

2011.

aastal judis lpule Eesti krghariduse leminekuhindamine, mis mrgib leminekut hest krghariduse kvaliteedi hindamise ja koolituslubade andmise ssteemist teise. leminekuhindamise tulemusel vib krgkool saada kas thtajatu vi thtajalise (kuni kolm aastat) ppe lbiviimise iguse. Alates 1. jaanuarist 2012 saavad Eestis krgharidust pakkuda ainult need krgkoolid, kes on selleks ajaks saanud ppekavagruppide hindamisel positiivse tulemuse ja EV Valitsus on andnud neile iguse pet lbi viia.

Thtajatu koolitusluba (185) Thtajaline koolitusluba (51) Koolitusluba mitte anda (18)

EEsti krgharidusE k valitEEdiagEntuur

29

leminekuhindamisel osales (2009-2011) 33 krgkooli Hinnati 28 ppekavagruppi, kuhu kuulus 670 ppekava leminekuhindamisel osales 158 Eesti eksperti Toimus kokku 254 hindamist 130 tavamenetlust ja 124 lihtmenetlust Kigi hindamisotsuste ja ekspertaruannetega on vimalik lhemalt tutvuda EKKA andmebaasis https://wd.archimedes.ee/andmebaas leminekuhindamise lpetuseks koostati analtiline levaade leminekuhindami-

se tulemustest leminekuhindamine krghariduse vlishindamise erijuhtum Eestis 2009-2011 Lisaks koostati infomaterjalid leminekuhindamise tulemused ja leminekuhindamise tulemused krgkooliti

Kivitus kutseppe ppekavarhmade akrediteerimine

2011. aastal kivitus EKKA-s kutseppe ppekavarhmade akrediteerimine. Pilootvoorus hinnati ehituse ja tsiviilrajatiste ning majutamise ja toitlustamise ppekavarhmasid.

30

EEsti krgharidusE k valitEEdiagEntuur

Otsused ppekavarhmad

e kaupa

Ehitus ja tsviilrajatised Majutamine ja toitlustamine 0%

5 13
10% 20% 30% 40% 50%

14 5
60% 70% 80% 90% 100% Tingimisi akrediteering 3 a

Tisakrediteering 6 a

Akrediteerimisprotsessis osales 24 ppeasutust. Hinnati kokku 37 kooli ppekavarhma - majutamise ja toitlustamise ppekavarhmas 18 kooli ja ehituse ja tsiviilrajatiste ppekavarhmas 19 kooli. Hindamisel osales 41 eksperti, sealhulgas 17 tandjate esindajat. Toimus kaks hindamisekspertide koolitust kolmepevane koolitus veebruaris ja kahepevane vaheseminar augustis. Tulemused: 18 tisakrediteeringut kuueks aastaks ja 19 tingimisi akrediteeringut kolmeks aastaks.

Kokkuvtteks kutseppe ppekavarhmade akrediteerimise pilootvoorust koostati infomaterjal: Kutseppe ppekavarhmade akrediteerimine pilootvoor 2011 (koostajad Marge Kroonme, Liia Tr, Heli Mattisen) www.ekka. archimedes.ee/files/Piloot2011.pdf

Veti vastu krgkoolide institutsionaalse akrediteerimise tingimused ja kord

EKKA poolt valmistati 2011. a ette institutsionaalse akrediteerimise tingimused ja kord.

EEsti krgharidusE k valitEEdiagEntuur

31

Dokument veti EKKA hindamisnukogu poolt vastu 1. aprillil. Esimese krgkoolina osales institutsionaalse akrediteerimise protsessis Sisekaitseakadeemia. Hindamisotsuse Sisekaitseakadeemia osas vtab EKKA hindamisnukogu vastu 2012. aastal. 2012. aastaks on planeeritud juba nelja krgkooli institutsionaalne akrediteerimine.

Institutsionaalse akrediteerimise tingimused ja kord: www.ekka.archimedes.ee/files/Institutsionaalseakrediteerimise-tingimused-ja-kord.pdf

32

ak adEEmilisEd mobiil sustoEtusEd ja stipEndiumid

Akadeemilised mobiilsustoetused ja stipendiumid

archimedes.ee/amk

astal 2011 jtkasime krghariduse arenduskeskuse mobiilsusbroo administreerimisel toetuste jagamist nii riiklike stipendiumiprogrammide kui ka Euroopa Sotsiaalfondist rahastava programmi DoRa raames.

di on erinevates vlislikoolides kaitsnud 61 doktoranti. 2011. aastal anti vlja ksteist stipendiumit kogusummas 166 000 eurot (hinnangulised kulud 2011. aastal alustanud tudengite pingutele 2011/2012. ppeaastal).

2011. aastal andsime vlja 890 stipendiumit vlismaal ppimiseks ja 250 stipendiumit Eestisse ppima asumiseks.

Noore petlase stipendiumi tsteti

Toetatakse vrskeid keskkoolilpetajaid, kes asuvad ppima tunnustatud vlislikooli esimesel kursusel. Aastal 2011 anti vlja taas 10 stipendiumit kogusummas 40 000 eurot. 2011. aastal tsteti hele stipendiaadile makstava toetuse suurust 4000 euroni senise 3200 euro asemel.

Vlismaal pib 65 doktoranti

Riikliku koolitustellimuse stipendiumiga toetatakse tismahus doktoripinguid vlislikoolis. Selle raames pib 2011. aasta lpu seisuga vlismaal 65 doktoranti, doktorikraa-

ak adEEmilisEd mobiil sustoEtusEd ja stipEndiumid

33

Kristjan Jaagu ja DoRa stipendiumid

Kuni aastapikkuseid lhetusi rahastavaid stipendiumiprogramme on mobiilsusbroo pakutavate seas neli: riigieelarvest rahastatavad Kristjan Jaagu tasemeppe ja osalise ppe stipendiumid ning Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi DoRa tegevused 6 ja 7. Neist kolme raames saab vlismaale ppima minna semestriks, tasemeppe raames vib tudeng vlislikoolis viibida kuni he aasta. Tasemeppe stipendiumikonkurss on nimetatud programmidest jtkuvalt suurima konkursiga igal aastal laekub taotlusi 80 ringis, neist toetuse saab kolmandik taotlejatest. Kuni 21 peva kestvale lhetusele minekuks on magistrantidel, doktorantidel ja noortel ppejududel kaks toetusvimalust: riiklikult finantseeritav Kristjan Jaagu vlissidu stipendium ning ESF programmi DoRa tegevuse 8 stipendium. 2010/2011. ppeaastal jagati kolme taotlusvooru raames vlja 99 stipendiumit, taotlusi aga laekus kolmes voorus kokku 351. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava DoRa programmi tegevus 8 vahendeid kasutatakse jtkuvalt hoogsalt hes ppeaastas jagatavate stipendiumite arv on ligikaudu 700. Nii pikemate kui ka lhemate lhetuste puhul on popimad sihtriigid lbi aegade olnud Soome, Rootsi, USA, Suurbritannia, Taani, Saksamaa ja Prantsusmaa. Lhemate lhetuste puhul ei ole harvad ka eksootilised sihtkohad nagu Hiina, India ja Tai.

34

ak adEEmilisEd mobiil sustoEtusEd ja stipEndiumid

Vlisppejudude kaasamine
ESF programmi DoRa tegevuse 2 raames on vlja jagatud 40 vlisprofessori kohta. 2011. aastal alustas neist td 8. Kokku ttas 2011.aastal Eesti krgkoolides antud tegevuse raames 23 professorit. 2011. aasta lpuks oli tegevuses kulunud summa suuruseks 1 714 000 eurot. Rahvuskaaslaste programm ti ppima 38 vliseestlast. Programmi raames toetakse vliseesti noorte pinguid Eesti avalik-iguslikes likoolides,

riiklikes rakenduskrgkoolides ja kutsehariduskeskustes. ppeaastal 2011/2012 on rahvuskaaslaste programmi kaasatud 38 vliseestlast, kellele jagati stipendiume 154 000 euro eest.

Doktorantuur Eestis
Eesti likoolidesse on asunud ppima 120 vlisdoktoranti, kes on Eestisse tulnud kas ESF programmi DoRa tegevuste 4 ja 5 vahendusel vi siis vlisdoktorantide programmi raames. Kokku on stipendiume makstud ligikaudu 680 000 euro eest.

ak adEEmilisEd mobiil sustoEtusEd ja stipEndiumid

35

Vlismagistrandid Eestis
Jtkus vlistudengite toetamine, kes soovivad ppida Eesti likoolides ingliskeelsetel magistrippe kavadel. 2011. aasta lpuks on toetus eraldatud ligikaudu 80 DoRa tegevus 9 stipendiaadile.

praktilise vljundiga teadustegevus, mis panustaks Eesti ettevtete konkurentsivime suurendamisse ning tippspetsialistide ringi laiendamisse eelisarendatavates valdkondades. Nendeks valdkondadeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, materjalitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, biotehnoloogia, energeetika- ja terviseuuringud. Kokku on toetatud 52 doktoranti.

Doktorippe lbimine koosts ettevtetega

Jtkuvalt edukas oli DoRa programmiline tegevus, mis toetab doktorippe lbimist koosts ettevtetega. Antud juhul on eesmrgiks

36

krgharidusE vlisturundus

Krghariduse vlisturundus SA
Archimedes vastutab Eesti krghariduse tutvustamise koordineerimise eest ja ttab tugevas partnerluses ingliskeelset tasemepet pakkuvate Eesti krgkoolidega projekti Study in Estonia raames. Tegevused viiakse lbi EL Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi DoRa tegevus 1 alt.

www.studyinestonia.ee

raames Eesti likoolide ttubades osalenud Hiina tudengid koos ppejududega. Korraldasime hulgaliselt infopevi, koolitusi, seminare ja vastuvtte oluliste sihtgruppide esindajatele. Eesti likoolide ppejud jtkasid ttubade lbiviimist vlislikoolides. Lisaks andsime vlja ppimisvimalusi tutvustavaid materjale inglise, vene, soome, trgi ja hiina keeles. Esmakordselt valmis Eestis toimuvate suvekoolide trkis, ingliskeelne rakenduskrgkoole tutvustav kogumik. Jtkasime doktoripet, stipendiume, likoole tutvustavate ja paljude muude trkiste avaldamist. Uuringute positiivsed tulemused annavad lisavimaluse Eesti krghariduse kvaliteedi nitamiseks, ppekavade tutvustamiseks ja vlislikoolide ja Eesti krgkoolide vahelise koost algatamiseks. Study in Estonia on jtkuvalt pildil ka sotsiaalses meedias nii ametlikumad kui meelelahutuslikumad Eesti krgharidust tutvustavad vi-

2011. aasta oli Study in Estonia jaoks neljas hine tegevusaasta, mis ti kaasa rahvusvaheliste uuringute tunnustust kui ka lbi aegade suurima kraadipet alustanud vlistudengite vastuvtu Eesti krgkoolides. 2011. aasta olulisemad tegevused: hiselt osaleti kokku rahvusvahelistel haridusmessidel (Soome, Lti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Kasahstan, Trgi, Hiina) ja ka vrgustikmessidel (EAIE ja NAFSA regionaalsed konverentsid ja messid). 2011. aastal jtkasime ka tutvumisreisidega Eestisse. Study in Estonia kutsel klastasid Eesti krgkoole Trgi haridusametnikud ning lisaks ka parimad EXPO maailmanituse

krgharidusE vlisturundus

37

deod on leval Youtube kanalil, lisaks on meie uudiseid ja kampaaniaid vimalik jlgida ka sotsiaalses meedias.

www.studyinestonia.ee www.youtube.com/studyinestonia www.twitter.com/studyinestonia www.facebook.com/studyinestonia

Uuringud
Eesktt on heade tulemuste taga meie likoolid, kes loovad uusi ingliskeelseid ppekavasid, siis likoolide tugistruktuuride ja tudengiorganisatsioonide jupingutused ja loomulikult soodsad elamiskulud ning Eesti arenenud infrastruktuur. Uuringute positiivsed tulemused annavad lisavimaluse Eesti krghariduse kvaliteedi nitamiseks, ppekavade tutvustamiseks ja vlislikoolide ja Eesti krgkoolide vahelise koost algatamiseks.

90% Eestis ppivatest vlistudengitest arvavad, et Eesti on ppimiseks hea riik (maailma keskmine 88%)
allikas: International Student Barometer2011

Eesti on vlislipilaste meelest ppevahetuseks parim riik Euroopas (2. Portugal, 3. austria)
allikas: ESN Survey 2010

Valmis uus Study in Estonia koduleheklg, mis tutvustab Eesti krgkoole, ingliskeelseid ppekavasid, tudengite pikogemusi ning kike muud, mis Eestisse ppima tulevale vlistudengile oluline. www.studyinestonia.ee on sihtasutuse tegevustest ks enim klastatumaid leheklgi.

38

krgharidusE arEndusprogr ammid

Krghariduse arendusprogrammid
Programm Primus
primus.archimedes.ee

ppejudude petamisja juhendamisoskuste arendamine

2011. aasta algas ppejudude petamis- ja juhendamisoskuste arendamise valdkonnas suurejooneliselt toimus rahvusvaheline konverents Kas petamine on kunst vi teadus, kus osales 375 ppejudu heksast erinevast riigist. Mdunud aastal koolitati programmi raames 1918 ppejudu. Kokku toimus le 130 krgkoolididaktika, juhendamise ja e-ppe alase koolituse. Programmi raames koolitati ja asus tle 11 uut mentorppejudu ning Tartus ja Tallinnas tegutsevad mentorite vrgustikud. ppejudude pdevusmudel hildati haridustehnoloogiliste pdevustega ja anti vlja trkisena.

rimus on ajavahemikus 20082015 Euroopa struktuurivahenditest rahastatav programm, mida viib ellu SA Archimedes. Programmi eesmrgiks on toetada krgkooli ppe kvaliteeti ja tsta lpetajate konkurentsivimet. Eesmrkide titmiseks tehakse tihedat koostd 21 partneriga.

krgharidusE arEndusprogr ammid

39

Kvaliteetse pivljundiphise ppe arendamine

Programmist toetati 421 ppekava pivljundi arendamist. Esimesed kaheksa krgkooli lbisid kvaliteedijuhtimise jtkuprotsessi ja kolm krgkooli ning Eesti lipilaskondade Liit alustasid osalemist kvaliteedijuhtimise protsessis. Partnerkrgkoolides viidi vljundiphiste ppekavade arendamiseks lbi 20 koolitust 652 osalejale, 295 seminari 5880 osalejale (ppejud, tandjate esindajad ja krgkoolide juhtkonnad). Ttati vlja koolitusmoodul Praktika krgkoolis ja viidi lbi koolitused Tallinnas ja Tartus.

VTA rakendamise kvaliteedi arendamine

2011. aastal valmis Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamine (VTA) ksiraamat juhend ppeasutustele, kuidas ehitada les VTA phimtetele vastav VTA ssteem. VTA hindajate koolitusi viidi lbi 295 osalejale, nustajate koolitusi 49 osalejale ning eneseanalsi kursuseid 311 osalejale. Lisaks viidi lbi 64 erinevat VTA-alast seminari 1491 osalejale ning 79 VTA infopeva kokku 1218 osalejale. Ttati vlja htne VTA tagasisideksimustik ja hindaja ning nustaja kompetentsusprofiilid, uuendati taotlusvorme ning valmis STARR-tehnika rakendamise juhend. Samuti

40

krgharidusE arEndusprogr ammid

viidi juba mitmendat aastat lbi VTA ndal esmakordselt toimusid aga infotunnid ka vljaspool krgharidusasutusi ning seminare korraldati lisaks potentsiaalsetele taotlejatele ka krgkoolide ttajatele ja akadeemilisele personalile.

Uuringute ja analside lbiviimine

2011. aastal lppes kolm uuringuprojekti: EUROSTUDENT IV (Praxis), Keskhariduse lpetajate valikud (Praxis), Interkultuuriline sensitiivsus kui kaasaegses multikultuurilises keskkonnas toimetulekut mjutav tegur (KVA). Uuringuprojektide raames valmis kokku 16 uuringut. Uuringute tulemused avaldatud erinevates trkistes (sh teaduspublikatsioonides) ning uurijad on oma tulemusi esitlenud 22 rahvusvahelisel konverentsil.

Strateegilise juhtimise suutlikkuse tstmise toetamine krgkoolides

Programmi rakendamise toetamiseks korraldati hulgaliselt koolitusi nii juhtimise, kaasamise kui ka maksude, eelarve ja raamatupidamise teemal. 22 keskastmejuhti krgkoolidest lpetasid viiest moodulist koosneva juhtimiskoolituse. Rakenduskrgkoolide koost on svenenud eri tasanditel (sh ppeprorektorite koost). On omandatud rahvusvahelist kogemust, sh krgkoolijuhtide ppereisid ja osalemine kaheksal vliskonverentsil. Partnerite tegevuskavad on edukalt ellu viidud ning eelarve on kasutatud eesmrgipraselt.

ppija toimetuleku toetamine

Kursus ppimine krgkoolis on kasutusele vetud 10 krgkoolis ning kokku osales 450 lipilast. Vlja anti esimene eestikeelne krgkoolippe ksiraamat ppimine krgkoolis. Tudengi ksiraamat.

krgharidusE arEndusprogr ammid

41

Kmnes partnerkrgkoolis toetasid tuutorid esmakursuslaste kohanemist krgkoolippega, 11 koolis korraldati nn esmakursuslaste eelndalat ning 13 partnerkrgkooli andsid vlja tudengiteatmikke. lipilaste edasijudmise toetamiseks on krgkoolides lisaks koolituste-

le korraldatud 123 pi- ja karjrinustamise seminari 2903 osalejale. Erivajadustega lipilaste stipendiumi sai 76 lipilast, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit nimetas programmi Primus hea koost eest Aasta tegu 2011 nominendiks.

Programm Eduko
eduko.archimedes.ee

Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool ja Tartu likool.

duko on ajavahemikus 2009-2014 Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav programm, mille eesmrgiks on Eesti haridusteaduse ja petajakoolituse edendamine ning populariseerimine.

Doktoripe ja uuringud
Eduko toel pib doktorantuuri lisappekohtadel 7 haridusteaduse doktoranti. Rahastati 3 uut ja lppes 4 analsi.

Programmi eesmrkide titmise nimel ttavad heskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti

42

krgharidusE arEndusprogr ammid

Programmist on toetatud uuringuid ja analse kokku mahus 1,2 miljonit eurot. Kikide programmist Eduko rahastatud uuringute ja analsidega saab tutvuda aadressil eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud.

4 ppejudu kisid oma koolikogemuse vrskendamiseks koolides vi lasteaedades petajana tl. likoolide ppetsse kaasati 12 tegevpetajat, et tuua petajakoolitusse veelgi enam koolipraktikaga seotud inimeste kogemusi. Rahastati kmne uue ainekursuse vi ppekava loomist valikkursuste petajate ettevalmistamiseks. Niteks T-s hakatakse petajaid ette valmistama karjripetuse pakkumiseks ja TL-s riigikaitse tundide andmiseks.

ppekavaarendus ja didaktikakeskused
Pedagoogilise praktika uuringus kaardistati petajakoolituse ppekavade pedagoogilise praktika korraldus ja rahastamine, uuringu alusel ttatakse vlja riiklik pedagoogilise praktika kava. Eduko toel valmisid T-s ja TL-s didaktikakeskuste ehk ppimisteaduste tippkeskuste projektid, millega pandi alus le-eestilise didaktikavrgustiku loomisele. Eduko korraldatud konkurssidel toetati erinevaid algatusi: Toetati 8 uudset ideed petajakoolituse arendamiseks. Niteks piloteeriti eripedagoogikas uut praktikamudelit, mille kigus loodi likooli juurde lipilaste praktika lbiviimiseks nustamiskabinet.

petajakoolituse populariseerimine
Kuku raadios jtkus saatesari KoolOn kokku salvestati 24 saadet petajahariduse ja koolielu teemadel. Esimest korda toimus OHHOO! konkurss (www.ohhoo.ee) leidmaks gedaid haridusideid. 233 kandidaadi seas esitati konkursile nutikaid ideid, toredaid traditsioone ja phendunud inimesi, mis on eeskujuks kogu Eestile.

43

Hea petaja kuust vttis osa rekordarv koole

Oktoober on traditsiooniliselt Hea petaja kuu, mille eesmrk on vrtustada pedagoogide td, elda petajale aith ja melda, mis teeb hest petajast hea petaja. Kuu on jagatud neljaks teemandalaks, mille raames tuuakse kokku petajad, pilased ja lapsevanemad. 2011. aastal vttis Hea petaja kuust osa rekordarv koole ja lasteaedu le Eesti. Osalejaid oli 337, mis on pea poole vrra mullusest rohkem. Tallinna hisgmnaasiumi inglise keele petaja ja Eesti petajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov rhutab, et Hea petaja kuu jooksul on pilastel vimalus oma petajale

midagi positiivset elda ja lapsevanemal end koolieluga paremini kurssi viia. Hea petaja kuu on hariduse vrtustamise kuu ka palju laiemalt terves hiskonnas, rgib Timakov. Hea petaja kuu on ppeasutustes toimuva ngu. Kuu jooksul on liitunud koolides leval Kiida petajat! postkastid petajatele tnusnade jagamiseks, samuti on vimalik saata elektroonilist tnukaarti. Paljudes koolides kutsutakse tunde andma lastevanemad, toimuvad lahtiste uste pevad ning loengud nii petajatele kui ka lastevanematele. Hea petaja kuu tegemistega saab end kursis hoida www.opetajakuu.ee vahendusel.

petajahariduse infoboks Teeviida messipevadel

Noortemessil Teeviit 2011 oli programmi Eduko toel esimest korda les seatud Eesti petajahariduse infoboks, mis koondas Eesti krgkoole, kus on vimalik petajaks ppida. Kohal olid Tallinna likool, Tartu likool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Pedagoogiline Seminar. Messipevade jooksul tutvustati petajaks ppimise vimalusi kikides nendes krgkoolides.

44

Euroopa noorEd EEsti broo

Euroopa Noored Eesti broo E

uroopa Noored Eesti broo rakendab Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammi Euroopa Noored ning arendab noorsoot koolitusvaldkonda Euroopa Sotsiaalfondi programmi Noorsoot kvaliteedi arendamine toel.

euroopa.noored.ee

84 noorsoottajat ja noortejuhi osales rahvusvahelistel koolitustel. Eestis korraldati 27 koolitust 332 noorele ja noorsoottajale. Korraldati le 100 programmi teavitusrituse 6639-le noorele ja noorsoottajale. Tegevused ja projektid said le 500 meediakajastuse erinevates meediakanalites. Koosts Eesti Avatud Noortekeskuste henduse, Noortevahetuse Arengu hingu EstYES ja Tallinna linnavalitsusega korraldati vabatahtlikule tegevusele phendatud Euroopa Noortendal, mille tegevustes osales le 2000 noore. Tallinnas korraldatud rahvusvahelisel noortevaldkonna koolitussndmusel Toolfair 2011 osales 126 noorsoottajat Euroopast ja naaberriikidest. 2011. aastal valminud uuringu Programmi Euroopa Noored raames toetatud tegevuste tulemuslikkus noorte tturuvalmiduse ja ettevtlikkuse tstmisel andmetel mr-

Broo panuse noorte ja noorsoot arengusse 2011. aastal vib kokku vtta jrgmiste nitajate abil:

Euroopa Liidu kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored 2011. aastal:

Toetati 150 projekti 285-st taotlusest kokku 1,84 miljoni euroga. Toetatud projektides osales le 10 000 noore. Projektidest 55% kaasasid vhemate vimalustega noori. Projektidest osalenud noortest oli umbes 22 % erivajaduse vi vhemate vimalustega, enim kaasati geograafiliste, majanduslike vi sotsiaalsete raskustega noori.

Euroopa noorEd EEsti broo

45

kavad paljud programmi Euroopa Noored projektides osalejad enda juures haridus- ja talaste eesmrkide tpsustumist, suur enamik mitmete oskuste arengut. Suurim osa vastajatest mrkis eelkige sotsiaalsete oskuste paranemist ning teiste kultuuride esindajate paremat mistmist.

Programm Noorsot kvaliteedi arendamine 2011. aastal:

Korraldati 61 koolitust 1377 noorsoottajale ja koolitajale, sh algatati koolitusprogramm kohalike omavalitsuste noorsootalase vimekuse suurendamiseks, et toetada kooliraskustega noori ja noori totsijaid. Koolitustegevustes osalenute poolt on tagasisides esile tstetud koolituste praktilist vrtust ja saadud teadmiste ning kogemuste head rakendusvimalust oma igapevats. Oluliseks vrtuseks peetakse vimalust koolitustel jagada erialaseid kogemusi valdkonna inimestega. 2011. aastal valminud uuringu Noorsoottaja Eestis tema pdevused ja koolitusvajadused jrgi on koolitused suurendanud noorsoottajate teadmisi ja oskusi, arendanud nendevahelist vrgustiku- ja koostd ning loonud parema aluse noorte konkurentsivime tstmiseks tturul.

46

Euroopa noorEd EEsti broo

Anti vlja noortevaldkonna ajakirja MIHUS noorsoot identiteedi ja tuleviku, kooli ja noorsoot koost ning noortevaldkonnas kasutatavate koolitusmeetodite teemadel. Ttati vlja kvaliteedijuhised noortevaldkonna ppematerjalide koostamiseks. Salvestati ja avalikustati 16 ppemeetodi videod, mis aitavad meetodeid lbiviijatele atraktiivsemalt selgitada. Valmis noortevaldkonna koolitajate pdevusmudel ja koolitajate enesearengu mapp KOMA, koolitajatele korraldati Meetodimess ja mentorlusprogramm. Teist korda valiti noortevaldkonna aasta koolitaja, tiitli plvis ppejud ja noortevaldkonna koolitaja Urmo Reitav.

Eesti noored aitasid Makedoonias teatrifestivali lbi viia

aNNa MOSSOLOVa, Eesti UNESCO Noorte henduse juhatuse liige Juba mitu aastat jrjest kevadel muutub Makedoonia pealinn Skopje alteratiivse teatrifestivali Faces without Masks lavaks, millele sidab rahvast kokku igalt poolt, et nidata oma lava- ja nitlejameisterlikkust. Aastatel 2010. ja 2011. saatis MT Eesti UNESCO Noorte hendus programmi Euroopa Noored toel Eesti ttuid noori Skopjesse teatrifestivali lbiviimisele kaasa aitama. Vastuvtvaks organisatsiooniks Makedoonias oli Volunteers Centre Skopje. Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVS) projekt Faces without Masks 2011 kestis kaks kuud, mille jooksul neli Narvast prit neiut koosts teiste Euroopa vabatahtlikega valmistasid ette festivali reklaammaterjale, tervitasid rituste klalisi, aitasid osalejaid, osutasid tehnilist tuge etenduste ajal, pildistasid fesivali sndmusi ning osalesid ise teatraalsetes ttubades. Projektis osalenud Aleksandra (22), Anastassia (23), Jekaterina (19) ja Milana-Ilona (20) viisid ellu ka omi algatusi. Niteks maalikunstis andekas Aleksandra joonistas koomikseid vabatahtlike elust kohaliku noorteajalehe jaoks.

47

Kige thtsamaks projekti tulemuseks vib nimetada seda, et noored, kes enne oma teenistust pikaajaliselt ei ppinud ega ttanud, vitsid teenistusel tagasi usu iseendasse ja oma tulevikku. Vabatahtlikud muutusid enesekindlamateks, algatusvimelisemateks ning olid tulevikuplaane tis. Koju naasmisel lks Jekaterina edasi ppima, Milana-Ilona tle, Anastassia teisi riike avastama ja Aleksandra asus oma perekonda looma.

Kige silmapaistvamaks vabatahtlike toeks sai aga tnava flash-mob Plastic Fantastic, mille eesmrgiks oli tsta keskkonnaalast teadlikkust Skopje elanike hulgas. Vabatahtlikud meisterdasid endale taaskasutusmaterjalidest muusikariistad ja kostmid ning korraldasid temaatilise muusikaetenduse linnapargis, mille kigus petati lastele kuidas learuseid asju loovalt kasutada.

48

tE aduskoost kEskus

Teaduskoost keskus T
eaduskoost keskuses ttas 2011. aastal 5 brood: T&A rahvusvaheliste koostprogrammide broo T&A riiklike programmide broo Eesti teadusinfossteemi broo Teaduskompetentsi Nukogu broo Teaduse populariseerimise ksus

Konverentsi korraldajad thoos

2. detsembril korraldasime konverentsi Eesti horisont 2020, kus osalejad said phjaliku levaate Euroopa Komisjoni plaanidest , EL eesistujariigi seisukohtadest, tulevase eesistuja plaanidest, kui ka Eesti plaanidest ja Eesti positsioonide kujundamisest. Toimus t gruppides, kus anti levaade Horisont 2020 temaatilistest prioriteetidest.

Rahvusvaheliste koostprogrammide broo

Suures osas oli rahvusvaheliste koostprogrammide broo t seotud tulevase raamprogrammiga Horizon 2020. Seisukohtade kogumiseks viidi lbi veebiphine ksitlus. 7. aprillil korraldasime koosts Euroopa Majaga tulevase raamprogrammi teemalise marlaua. Koosts kigi Eesti osapooltega valmisid Euroopa Komisjonile esitatud seisukohad (ec.europa.eu/ research/horizon2020/index_en.cfm?pg=responses).

49

Eestis ttavad vlisteadlased kevadisel matkal Soomaal

7. raamprogrammi tulemuste tutvustamiseks toimus mrtsis traditsiooniline aastakonverents. 20. juulil avanesid 7. raamprogrammi uued konkursid. See on raamprogrammi ajaloos kige suurema eelarvega (9 miljardit eurot) konkurss. 7. raamprogrammi on taotluse esitanud kokku 390 Eesti organisatsiooni. Proportsionaalselt moodustasid Eesti edukad taotlejad 2011. aastal 3,63% taotlejate koguarvust. Euroopa Komisjoni poolne rahastus Eestile (54,6 miljonit eurot) moodustab 0,25% EL-27 kogueelarvest.

EURAXESS vrgustik
EURAXESS vrgustiku philesandeks on Eestisse tulevate vlisteadlaste nustamine. SA Archimedes koordineerib vrgustiku td, korraldab koosts ametiasutustega koolitusi ning haldab Eestisse tulevatele vlisteadlastele meldud portaali euraxess.ee. 2011. aastal vastas EURAXESS vrgustik 265 pringule. Vlisteadlaste nustajatele viidi 2011. aastal lbi koolitused koosts Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusametiga ja Politsei- ja Piirivalveametiga. Vlisteadlastele korraldati kaks ritust. Kevadel toimus rabamatk Soomaal, kus osales 50 vlisteadlast. Novembris korraldas EURAXESS vrgustik vlisteadlastele reisi Narva, millel oli 101 osalejat.

Euroopa teaduse ja tehnika alane koost COST

COST on riikidevahelise teaduskoost vanimaid vorme Euroopas. Eesti hines aasta jooksul 19 projektiga. Kokku osaleti kuue valdkonnakomitee projektides, neist kige aktiivsemalt ESSEM ning ICT valdkondades. Kokku osalevad uutes COST projektides teadlased 7 erinevast institutsioonist, neist lviosa neljast avalik-iguslikust likoolist.

50

tE aduskoost kEskus

Riiklike programmide broo

Keskkonnakaitse ja tehnoloogia T&A toetamise programmi KESTa programmdokument kinnitati 25.03.2011 haridus- ja teadusministri kskkirjaga. Programmi elluviimise heks aluseks oli programmi nustava nukogu, t kivitamine. Toimus ks taotlusvoor, taotlusvooru esitati 12 taotlust kogusummas ligikaudu 12 miljonit eurot. Tervisehoiuteaduste vimekuse edendamise programm TerVE kinnitati haridus- ja teadusministri kskkirjaga 20. mail 2011. Programmil on 8 partnerit: EM, KBFI, TT, TL, T, TAI, Vhi TAK ja O Protobios. Programmi TerVE elluviimiseks kuulutati 2011. a jooksul vlja kaks taotlusvooru. Kliima- ja polaaruuringute programmis (KKTP) alustas broo aktiivsemalt planeerimistegevust. KKTP juhtkomitee koosolekul otsustati, et phipartneriks jb TT, kes kaasates teisi osalisi koostab 2012.a kliima- ja polaaruuringute tegevuskava 2014-2020, mis oleks ka sisendiks jrgmisesse tukefondide perioodi. Broo korraldab tegevuskava rahvusvahelise hindamise.

Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart

Jtkus 2010. aastal alanud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objektidega seotud tegevus. Nustati heksat rahastuse saanud teekaardi objekti rahastustaotluste titmisel, majanduskavade koostamisel ja konsortsiumilepingute koostamisel. Lisandus teaduse infrastruktuuri teekaardi objektidega seotud taotluste nustamine Teaduse rahvusvahelistumise programmi taotlusvoorudes, nustati kaheksat taotlust: ESSource, EKK_MaX, ESTo-ESo, SCIPECS, CERN+, EML+, gEoKoSMoS, INSTRUCT. Esimeses neljas osaleb Teaduskoost keskus kaastitjana, kahes jrgmises koostpartnerina.

Eesti teadusinfossteem (ETIS)

ETIS-e (www.etis.ee) vahendusel toimusid 2011. aastal 13 erinevat taotlusvooru vi aruannete esitamist. Kokku esitati menetlejatele 2270

tE aduskoost kEskus

51

elektroonilist dokumenti. Lisaks slmiti Eesti Teadusfondi grandiprojektidele ETIS-e vahendusel 2011. aastaks 559 lepingut. ETIS-es registreeritud isikute arv judis 34 500-ni, ETIS-es registreeritud ja kinnitatud publikatsioonide arv kndis le 124 000. 2011. aastal toimus 409 administreeritava uudise lisamine teadusportaali. Olulisim tlik ETIS-e ksuse ts oli jtkuvalt kasutajatoe pakkumine, ETIS-e administreerimine, konsultatsioonid teadustulemuste klassifikaatorite osas, seda nii telefonitsi, e-posti teel kui ETIS-e siseste kasutajateadete vastamisel.

Teadus- ja arendustegevuse evalveerimisega seoses toimus 2010. aastal korralise evalveerimise tulemustele phendatud rahvusvaheline konverents. Viidi lbi riiklike programmide Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud (2004-2008) ja Eesti keel ja rahvuslik mlu (2004-2008) ning Eesti keele keeletehnoloogiline tugi sihtevalveerimine. Valmistati ette ning viidi lbi pllumajandusteaduste (kitsam valdkond taimekasvatus) rahvusvaheline sihtevalveerimine.

Teaduskompetentsi nukogu (TKN) broo

Teaduskompetentsi nukogu broo tegevussuunad 2011 aastal olid TKNi teenindamine ja teadus- ja arendustegevuse evalveerimine. TKN-i teenindamise raames viidi lbi 2010 lppenud sihtfinantseeritud teadusteemade lpparuannete hindamine ning valmistati ette ja viidi lbi 2012. a sihtfinantseeritavate teemade taotlusvoor.

52

tE adusE popul arisEErimisE ksus

Teaduse populariseerimise ksus

Noored leiutajad suvekoolist

eadPop ksus korraldab Eesti pilaste ja lipilaste teadustde, noorte leiutajate ning kasvatusteaduslike teadustde riiklikke konkursse ja teaduse populariseerimise projektikonkurssi. Lisaks koordineerib ksus pilaste Teadusliku hingu tegevust ja korraldab Eesti teaduse populariseerimise auhinna vljaandmist. Samuti valmistatakse ette ja korraldatakse Eesti pilaste osalemist Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil ja teistel rahvusvahelistel konkurssidel ning ritustel. Teadpop on ka Euroopa Sotsiaalfondi teaduse populariseerimise programmi TeaMe elluviija. Eesti teaduse populariseerimise auhinna leandmisega on juba mitmeid aastaid olnud seotud teadusmeediakonverents, 2011. aastal toimus 4. teadusmeediakonverents MIDA?!

tE adusE popul arisEErimisE ksus

53

Konkursid 2011
Konkurss
Kasvatusteaduslike tde riiklik konkurss Teaduse populariseerimise projektikonkurss Eesti pilaste teadustde riiklik konkurss Eesti teaduse populariseerimise auhinna konkurss lipilaste teadustde riiklik konkurss Noorte leiutajate konkurss Kokku

Taot lejaid
48 116 105 29 368 827 1 493

Preemiaid, rahastusi
7 28 12 11 55 40 153

Preemiafond
4 350 168 253 11 400 21 500 62 080 25 950 293 533

TeaMe programm
2011 esimesel poolaastal, alates 15. jaanuarist kuni mai lpuni, olid ETV eetris TeaMe programmist hangitud teaduse ja tehnoloogiateemalised saatesarjad. Kummastki sarjast oli eetris 16 osa, teadlaste tst rkiv Pramiidi tipus oli eetris laupeviti kell 18 ning noorte vistlusmng Rakett69 samuti laupeviti kell 19.30. Lisaks oli Pramiidi tipus saatele toeks veebiakadeemia.ee, Neeme Raua raadiosaated teadlastest Vikerraadios ning Rohelise kooli

viktoriin pilastele. Keskmiselt oli saadete esimesel nitamisel (arvestamata kordussaateid) TV-s vaatajaid keskmisel vastavalt 70 625 (Rakett69) ja 40 250 (Pramiidi tipus). 23. septembril kuulutati Tartus, Teadlaste raames AHHAA teaduskeskuses, haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo poolt avatuks Teadusaasta 2011- 2012. Kivitus Teadusaasta kampaanialeht veebiaadressil miks.ee, kus regulaarselt uueneb partnerite ja teadusaasta kalendris olevat rituste info. 2011. aasta lpuks lisati kalendrisse

54

tE adusE popul arisEErimisE ksus

Rakett 69 noored ja andekad teadlased

veidi rohkem kui 250 ritust ning miks.ee kodulehel oli rohkem kui 22 000 unikaalset klastajat. Teadusaasta kampaaniate raames toodeti ja avaldati teleklippe, raadioreklaame, vlimeedia plakateid, internetireklaame, koolide plakateid ning meenekleepse. 2012. aasta jaanuaris kivitus noorte karjrikampaania Reaalne karjr!, mis tutvustab loodus-, tppis ja tehnikateaduste valdkonnas ttamise vimalusi. ldhariduskooli ppesisu tiendamine ja vrskendamise tegevuse raames slmiti lepingud likoolidega gmnaasiumi valikkursuste loomiseks: Loodusteadused, tehnoloogia, hiskond; robootika ja mehhatroonika, geoinformaatika, rakenduste loomise ja programmeerimise alused, majandusmatemaatika elemendid, arvuti kasutamine uurimists. Vistlussaates Rakett 69 tuli kaheteistkmnel taibukal noorel lahendada erinevaid lesandeid, mis nudsid lisaks teadmistele matemaatika, keemia, fsika ja bioloogia vallas ka loovust, loogikat ja meeskonnatd. Niteks pidid noored ehitama makaronidest vimalikult tugeva silla, tegema punasest kapsast pH-indikaatori ja programmeerima robotit. Saatesarja vitis Juhan Koppel, kes 10 000 euro suurust preemiat plaanib kasutada vlismaal ppimiseks. Rakett69 ristmeediakasutus toimub sarja kodulehel veebisaadetes, mis keskenduvad lesannete sisule, 5-min raadiosaatena Raadio2-s ning saate lehel Facebookis toimuvate auhinnamngudega. Saadet vaadanud noortele meeldisid kige rohkem seal nidatud katsed ja lesanded, mis tekitasid huvi, panid kaasa mtlema ja hoidsid pnevust lpplahenduse osas. Noorte jaoks oli huvitav jlgida, kuidas keeruline probleem lpuks lahenduse leiab ja saate osalised lahendusi otsivad. Telesaated valmivad teaduse populariseerimise TeaMe programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Saatesarja eesmrk on ergutada ja suunata noorte uudishimu, tsta teadlikkust teaduse ja tehnoloogia rollist meie igapevaelus ja Eesti teadlaste ja inseneride panusest teaduse ja tehnoloogia arengusse ldiselt.

55

aLiide (18): Meeldis see oli nagu siuke noorte saade, kus pannakse sind ka nuputama, et see ei ole niisama mingi noorte naljasaade. See oli siuke, kus tutvustati erinevaid teadusharusid ja lesandeid ning pani mtlema ja seelbi oli selline unikaalne.

KaSpar (16): Meeldis kogu see t, mis nad tegid seal, et kuidas lpuks ikka leida see lahendus, kuidas juti selleni.

teise hooaja osa Mats Mikkor, Timothy Henry Charles Tamm ja Madis Ollikainen.
Pildi autor produtsent Kaspar Kaljas.

9 Rakett 6lejad

56

struk tuuritoEtustE r akEndaminE

Struktuuritoetuste rakendamine
Euroopa Sotsiaalfond toetab inimesi, kes aitavad kaasa teaduse ja krghariduse arendamisele
str.archimedes.ee

astal 2011 said eurotoetusest kasu ligikaudu 53 tuhat inimest, kelle hulgas oli teadushuvilisi gmnasiste, haridustee katkestanud lipilasi, doktorante, vlislipilasi, teadlasi, ppejude, vlisprofessoreid ja teisi, kes teaduse ja krghariduse valdkonnas tegutsevad.

innovatsiooni taotlusvoorus said toetust 11 projekti kogusummas 1,2 miljonit eurot. Kaasaegsete IT-lahenduste rajamiseks said toetust seitse projekti, loovaid ja uuenduslikke ppemeetodeid luuakse he projekti kaudu. Kolme projekti kaudu thustatakse krgkooli tkorraldust. Kuidas edeneme numbrites? Krgkoolide ja ettevtete koosts on uusi ja uuendatud tiendusppekavasid valminud 76 ja tasemeppekavasid 45 Doktorikoolide alameetme lisaraha toel on tagasi ppima suundunud 79 doktoranti

Kokku kasutati eurotoetusi aastal 2011 summas 23,46 miljonit eurot, mis on umbes kaks ja pool korda suurem euroraha maht kui 2010. aastal. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest jagati 2011. aastal viimased toetussummad. Krgkooli

struk tuuritoEtustE r akEndaminE

57

Teaduse populariseerimise meetmest TEEME on huvitegevuses osalenud le 7 tuhande noore Euroraha toel ttavaid tippteadlasi on Eestis 13 Dora programmi toel on Eestisse asunud ppima 80 vlismagistranti Populaarse TULE programmi kaudu on tagasi likooli suundunud 955 inimest

Mida arvame ise endast ja toetuse saajast? Kuigi aastal 2011 tusid rahalised mahud, suutis rakendusksus toetusi samas mahus ka menetleda. Valdavalt on teaduse ja krghariduse ESF toetuse kasutajad likoolid. Arvestades erinevate toetusskeemide paljusust on likoolid selle kasutamisega hakkama saanud. Tusnud on oluliselt ka eurorahaga seotud dokumentide kvaliteet, mis aitab ka rakendusksusel kiremini rahataotlusi menetleda.

58

struk tuuritoEtustE r akEndaminE

Eesti Lennuakadeemia uus hoone

Euroopa Regionaalarengufond aitab kaasa teadus- ja arendusasutuste ning krgkoolide taristu loomisele
2011. aasta lpuks oli avatud 11 erinevat meedet teadus- ja arendustegevuse ning krghariduse toetamiseks, neist 5 avanes aastal 2011. Toimus 12 erinevat avatud taotlusvooru ning avati 3 valdkondlikku programmi. Enamik prioriteetse suuna vahenditest on suunatud TA&I strateegias toodud oluliste valdkondade arendamisele. Strateegia kohaselt on eelisarendatavateks valdkondadeks keskkon-

natehnoloogia, materjalitehnoloogia, biotehnoloogia, energiatehnoloogia, tervishoid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. 2011. aasta seisuga oli toetust antud htekokku 340-le projektile, millest sama aasta seisuga lpetati 97 projekti. Enamik lpetatud projektidega seotud toetustest oli antud vikesemahulise teadusaparatuuri soetamiseks. 2011.aastal avati kahe suure rakenduskrgharidust andva asutuse ppehooned. Augustis avati Eesti Lennuakadeemia uus hoone Tartumaal lenurmes (toetuse maht 4,3 miljonit eurot) ning novembris avati Tartu Tervishoiu Krgkooli uus hoone Tartus (toetuse maht 7,9 miljonit eurot). (http://www.eava.ee/)

arChimEdEs numbritEs

59

Archimedes numbrites
Archimedese ttajad
2011. aasta lpuks ttas sihtasutuses Archimedes 158 inimest, neist 122 tis- ja 20 osalise tajaga. Rasedus- vi lapsehoolduspuhkusel oli 16 ttajat. Aasta jooksul asus tle 21 uut ttajat, neist 16 thtajalise tlepinguga. Ttajatest 86% olid naised ja 14% mehed. Ttajate keskmine vanus oli 34,6 aastat. Sihtasutuse noorim ttaja oli 22 ning kogenuim ttaja 74 aastat vana. Kigi ttajate keskmine tsuhte pikkus kokku oli 3,4 aastat. Kige pikem tstaa oli 14,5 aastat.

60

arChimEdEs numbritEs

Auditi komitee

Sihtasutuse nukogu Sihtasutuse juhatus

juhatuse esimees (Tallinna kontor) juhatuse liige (Tartu kontor)

Strateegiline juhtimine
Eesti Krghariduse Kvaliteediagentuur Hariduskoost keskus Euroopa Noored Eesti broo Krghariduse arenduskeskus Teaduskoost keskus* T&a rahvusvaheliste koostprogrammide broo T&a riiklike programmide broo Eesti teadusinfossteemi broo Teaduse populariseerimise broo Teaduskompetentsi nukogu broo Struktuuritoetuste rakendusksus T&a majanduskeskkonna arendamise broo T&a inimressursi arendamise broo

Finantsosakond

ldhariduse broo

Euroopa Noored projektide ksus

Mobiilsusbroo

Finantsjuhtimine

administratiivosakond

Kutsehariduse broo

Noorsoot arendamise ksus

Primuse broo

Personalijuhtimine

Tiskasvanuhariduse broo

Eduko broo

dokumendi- ja andmehaldus

Eesti ENIC/NaRIC keskus

Kommunikatsioonibroo

igusteenindus Eesti Eurydice ksus

Kommunikatsiooni korraldus Infossteemide korraldus

Infobroo

*alates 1. aprillist 2012 kuulub Teaduskoost keskus Eesti Teadusagentuuri koosseisu.

Kvaliteedijuhtimisssteem

arChimEdEs numbritEs

61

Archimedese eelarve 2011

1. Tulud
1.1. 1.2. 1.3. 1.4.

()
EV riigieelarvest sh struktuuritoetused ja kaasfinantseerimine Euroopa Komisjoni jt vlisvahendid Muud kulud katteallikad Majandustegevusest laekuv tulu 144 203 121 116 324 390 7 598 696 23 875 200 13 443 175 690 460

Tulud kokku 2. Kulud

2.1. 2.2. 2.2.1. 2.2.2. 2.2.3. 2.2.4. 2.2.5. 2.2.6. Juhtimine ja tugitegevused Phitegevused sh Hariduskoost keskus Euroopa Noored eesti broo Krghariduse arenduskeskus Eesti Krghariduse kvaliteediagentuur Teaduskoost keskus Struktuuritoetuste rakendusksus

496 320 175 194 140 9 025 126 2 836 801 12 403 693 1 052 536 6 688 020 143 187 964 175 690 460 166 364 689

Kulud kokku sh toetused

tus u Andke mulle toetanpmnktilma! aa ja ma liigu

Archimedes.